PARIM KOGUKOND JA KONTAKTID KOOSTÖÖKS
INSPIREERIV KESKKOND LOOVUSEKS JA INNOVATSIOONIKS
KASVAME ISE JA PAKUME KOHTA, KUS KASVADA
PAKUME ABISTAVAID TEENUSEID, MIS AITAVAD PÜHENDUDA OMA ÄRILE
HEA LIGIPÄÄSETAVUS JA MUGAV TRANSPORDIÜHENDUSÜlemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa, kus tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid. Eesmärgiks on arendada 36 hektaril laiuv Tark Linn / Smart City suurimaks teadmistele tuginevaks majanduskeskkonnaks Baltimaades.
Ülemiste City uus 7-korruseline Von Baeri nime kandev Tervisemaja laiendab linnakus pakutavate terviseteenuste valikut ning keskendub ennetavale tervishoiule, kirurgiale, diagnostikale ja taastusravile. Suurimaks rentnikuks on uues keskuses Tartu Ülikooli Kliinikum, tänu millele on nüüd senisest rohkematel inimestel võimalik saada osa ülikoolihaigla teenustest.
Äsja valminud Tervisemaja 2 täiendab Ülemiste City olemasolevat tervisekompleksi, kuhu kuuluvad ka 2020. aastal avatud Tervisemaja, Ülemiste Kirurgiakliinik ja tervisevaldkonna idufirmade kiirendi Health Founders. Tervisekompleks on loodud mitte üksnes linnakus tegutsevatele inimestele, vaid patsientidele Tallinnast ja Harjumaalt ning kaugemaltki.
Ülemist Cityt arendava Mainor ASi juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul pakub Ülemiste City 5-minuti linnana kõike vajaminevat lühikese jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel, seda ka tervishoiuteenuste ja -tehnoloogiate osas. "Tervisearenduse projekti keskmes on ennetav tervishoid ja mugav ligipääs terviseteenustele, mis ühtib tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtetega, kus esikohal on kogukonna mugavus ja heaolu. Ülemiste City tervisearendused juhinduvad Tartu Ülikooli loodud 3x3 tervisemudelist, mille järgi toimuvad linnaku tervisesekkumised indiviidi, ettevõtte kui keskkonna tasandil ja seda nii füüsilise, vaimse kui sotsiaalse tervise edendamiseks. See muudab Ülemiste City veelgi atraktiivsemaks nii ettevõtetele kui ka töötajatele, kes hindavad siinset terviklikku ja elujõulist linnakeskkonda," selgitas ta.
"Soovime targas linnas tegutseva terviselinnakuna olla atraktiivne ka välismaalastele, seda nii teenusepakkuja kui ka õpi- ja töökeskkonnana. Võttes arvesse, et Ülemiste tervisekompleks on üks suuremaid ja kiiremini arenevaid erakapitali rahastatud terviselinnakuid ning innovatsioonikeskuseid siinses piirkonnas, ei jää see tõenäoliselt märkamatuks ka kaugematele talentidele," lausus Pärnits.
Uues 9450 m² Tervisemajas hakkavad patsiente vastu võtma ligikaudu 25 teenusepakkujat enam kui 250 spetsialistiga. Nende seas on ka Tartu Ülikooli Kliinikum, kelle jaoks on tegemist uusima ja ühtlasi suurima esindusega väljaspool Tartut.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Tallinnas ravitööd tegevate töötajate ühistesse ruumidesse kolimist pikalt oodatud. „Kliinikumi meestekliinik, geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sealhulgas harvikhaiguste kompetentsikeskus, ning sporditraumatoloogia keskus on seni asunud Tallinna erinevates asukohtades. Ülemiste City Tervisemajas saime aga tuua Kliinikumi teenused pealinnas ühise katuse alla, parandades nii patsientide ravitingimusi kui ka töötajate töötingimusi. Et Kliinikumi teenused on mõeldud kõikidele Eesti elanikele, võimaldab uues Tervisemajas vastuvõttude avamine senisest rohkematel inimestel saada osa ülikoolihaigla teenustest,“ lausus ta.
Lisaks Tartu Ülikooli kliinikumile hakkavad uues majas tegutsema näiteks Tallinna Eriarstikeskus, SYNLAB, BENU Apteek, MediPunkt, Dr. Tomson Perearstikeskus, VM Arstiteenused, Perekliinik, Valvekliinik, Ülemiste Füsioteraapiakliinik, Terviseuuringud, Med4U, Reio Vilipuu Taastusravikliinik, Heal Kliinik, Ortopeedia ja Füsioteraapia, Margot Eimla Pereteraapia, Therapium füsioteraapiakeskus, Roseni Hambakliinik, Valeo Med, PSI Laste ja noorukite psühhiaatria keskus, Meie Pereteraapia Keskus ning Ülemiste Psühhiaatriakeskus.
"Valminud tervisemaja pole pelgalt suur meditsiinihoone, vaid selle hoolikalt läbimõeldud arhitektuur peegeldab linnaku pühendumust tervisele ja heaolule. Avar, keskkonnasõbralik ja inimkeskne arhitektuurilahendus on motiveerivaks töökeskkonnaks ning pakub silmailu ka linnapildis," märkis Pärnits. „Nagu ka mitmes teises Ülemiste City hoones, kasutatakse uues Tervisemajas liikuma kutsuvate treppide lahendust, mis tähendab, et iga korrus treppidel on rikastatud terviseteemalise kunstiteosega.”
Von Baeri Tervisemaja on projekteeritud koostöös What If OÜ-ga, hoone arhitektuurse lahenduse on koostanud Apex Arhitektuuribüroo OÜ, sisearhitektuuri Studio Argus OÜ ning maastikuarhitektuurse lahenduse Tajuruum OÜ. Ehituse peatöövõtjaks on OÜ Fund Ehitus ning rahastajaks SEB ja Luminori pankade sündikaat.
| Aasta | 1. kvartal | 2. kvartal | 6 kuud | 3. kvartal | 4. kvartal | 12 kuud |
| 2024 | 1. kvartal | 2. kvartal | Poolaasta | 3. kvartal | ||
| 2023 | 1. kvartal | 2. kvartal | 3. kvartal | 4. kvartal | 2023. aasta aruanne | |
| 2022 | 1. kvartal | 2. kvartal | Poolaasta | 3. kvartal | 4. kvartal | 2022. aasta aruanne |
2021 | 1. kvartal | 2. kvartal | Poolaasta | 3. kvartal | 4. kvartal | 2021. aasta aruanne |
2020 | 1. kvartal | 2.kvartal | Poolaasta | 3. kvartal | 4. kvartal | 2020. aasta aruanne |
2019 | 1. kvartal | 2. kvartal | Poolaasta | 3. kvartal | 4. kvartal | 2019. aasta aruanne |
2018 | 3. kvartal | 4. kvartal | 2018. aasta aruanne |
Soovid investeerida meie tegemistesse? Mainor Ülemiste võlakirjasid kaubeldakse Balti First North võlakirjaturul.
Mainor Ülemiste sõlmis lepingu kõikide Technopolis Ülemistele kuuluvate aktsiate ostuks ning saab taas Ülemiste City ainuarendajaks. Tehing jõustub pärast loa saamist konkurentsiametilt.
Viimati kuulus Baltimaade suurim ärilinnak Ülo Pärnitsa ainuomandisse 15 aastat tagasi. 2010 lõid Mainor Ülemiste ja Soome börsifirma Technopolis Plc ühisettevõtte Technopolis Ülemiste, millest eestlastele kuulus 49% ning Technopolisele 51%. Ligikaudu kolmandik Ülemiste City arendatavast pinnast läks seejärel Technopolise omandusse.
Mainor Ülemiste nõukogu esimees ja Ülemiste linnaku suuromanik Guido Pärnits hindab kõrgelt võimalust osta ettevõte, mis võimaldab Ülemiste Cityt kui ainulaadset targa äri pärli efektiivselt arendada. „Isa müüs olulise osa oma ärist keerulisel aastal ja meie teeme kaua planeeritud tagasiostutehingu samuti majanduslikult keerulisel ajal, mis võib tunduda mõneti ootamatu sammuna. Igal juhul olnuks tal meie üle hea meel. Raskused on selleks, et neid ületades tugevamaks ja targemaks saada.“
„Tehing, mille isa aastal 2010 Technopolisega sõlmis, andis meile toona rohkem arendusvõimekust ning neid võimalusi oleme kuni tänaseni linnaku mõlema arendajaga, sealhulgas Technopolis Ülemistega realiseerinud. Olgugi et meie osalus Technopolis Ülemistes oli kuni tänaseni 49%, oleme saanud Ülemiste Cityt tervikuna edasi viia ning väärib märkimist, et Technopolis Ülemiste omakapital kasvas neil aastail märkimisväärselt,“ selgitas Guido Pärnits. „Linnaku kontseptuaalsel arendamisel on olnud mõistagi võtmeroll emaettevõttel Mainoril, kuid Technopolise panust partnerina ei saa me alahinnata. Siiski tajusime viimastel aastatel, et nende areng on pidurdunud ning soov ettevõte müüa saabus minu hinnangul õigel hetkel. Vaadates tagasi kõigele sellele, mida oleme suutnud võrdlemisi lühikese aja jooksul saavutada ning olla edukas mitte üksnes omaenese äritegevuses, vaid ka tugev ja sisuline partner Tallinna linnale ja Eesti riigile, oli meie kindel soov Technopolis ise ära osta ja saada seeläbi Eesti suurimaks bürookinnisvara arendajaks.“
Taas tervikuks saavaks ettevõttes on linnakus arendatavat maad ligi 30 hektarit ja detailplaneeringute järgi veel arendamata 500 000 m2 pinda. 18 aastaga on arendatud linnakus kokku 167 000 m2 büroopinda, tervisemaju, elukondlikke pindu. Valmimas on uus tervisemaja ning kooli- ja kogukonnahoone. Seni on tehtud arendusi 300 miljoni euro eest, kusjuures Technopolis Ülemiste investeeringute maht moodustab sellest ligikaudu kolmandiku.
Uus ettevõte omandab pea viiendiku turule suunatud bürookinnisvarast Tallinnas.
„Plaane ja võimalusi on Ülemistel palju. Suurimad väljakutsed peituvad koostöös linna ja riigiga, et arendada Rail Balticu terminali, lennujaama ja Ülemiste kaubanduskeskuse kõrval paiknevat Ülemiste liiklussõlme. Soovime rajada piirkonda ja kogu Eestit majanduslikult võimestava Euroopa pargi koos maamärgilise kõrghoonega. Nende arenduste kõrval on oluline rajada ka raudteealused tunnelid, et linnaku ligipääsetavus oleks siinsete ettevõtete ja piirkonna vääriline,“ märkis Guido Pärnits.
Ülemiste City on tööjõumaksude arvestuses Eesti kolmas maksumaksja. Linnaku aastane käive on enam kui 2,4 miljardit, millest pool miljardit moodustab IKT-sektori eksport.
-1.jpeg)
%20(21).png){kind=spacer}
