12.02.2024Mainor Ülemiste ostab kõik Technopolis Ülemiste aktsiad ja saab Eesti suurimaks bürookinnisvara omanikuks  

Mainor Ülemiste sõlmis lepingu kõikide Technopolis Ülemistele kuuluvate aktsiate ostuks ning saab taas Ülemiste City ainuarendajaks. Tehing jõustub pärast loa saamist konkurentsiametilt.

Viimati kuulus Baltimaade suurim ärilinnak Ülo Pärnitsa ainuomandisse 15 aastat tagasi. 2010 lõid Mainor Ülemiste ja Soome börsifirma Technopolis Plc ühisettevõtte Technopolis Ülemiste, millest eestlastele kuulus 49% ning Technopolisele 51%. Ligikaudu kolmandik Ülemiste City arendatavast pinnast läks seejärel Technopolise omandusse.  

Mainor Ülemiste nõukogu esimees ja Ülemiste linnaku suuromanik Guido Pärnits hindab kõrgelt võimalust osta ettevõte, mis võimaldab Ülemiste Cityt kui ainulaadset targa äri pärli efektiivselt arendada. „Isa müüs olulise osa oma ärist keerulisel aastal ja meie teeme kaua planeeritud tagasiostutehingu samuti majanduslikult keerulisel ajal, mis võib tunduda mõneti ootamatu sammuna. Igal juhul olnuks tal meie üle hea meel. Raskused on selleks, et neid ületades tugevamaks ja targemaks saada.“

„Tehing, mille isa aastal 2010 Technopolisega sõlmis, andis meile toona rohkem arendusvõimekust ning neid võimalusi oleme kuni tänaseni linnaku mõlema arendajaga, sealhulgas Technopolis Ülemistega realiseerinud. Olgugi et meie osalus Technopolis Ülemistes oli kuni tänaseni 49%, oleme saanud Ülemiste Cityt tervikuna edasi viia ning väärib märkimist, et Technopolis Ülemiste omakapital kasvas neil aastail märkimisväärselt,“ selgitas Guido Pärnits. „Linnaku kontseptuaalsel arendamisel on olnud mõistagi võtmeroll emaettevõttel Mainoril, kuid Technopolise panust partnerina ei saa me alahinnata. Siiski tajusime viimastel aastatel, et nende areng on pidurdunud ning soov ettevõte müüa saabus minu hinnangul õigel hetkel. Vaadates tagasi kõigele sellele, mida oleme suutnud võrdlemisi lühikese aja jooksul saavutada ning olla edukas mitte üksnes omaenese äritegevuses, vaid ka tugev ja sisuline partner Tallinna linnale ja Eesti riigile, oli meie kindel soov Technopolis ise ära osta ja saada seeläbi Eesti suurimaks bürookinnisvara arendajaks.“

Taas tervikuks saavaks ettevõttes on linnakus arendatavat maad ligi 30 hektarit ja detailplaneeringute järgi veel arendamata 500 000 m2 pinda. 18 aastaga on arendatud linnakus kokku 167 000 m2 büroopinda, tervisemaju, elukondlikke pindu. Valmimas on uus tervisemaja ning kooli- ja kogukonnahoone. Seni on tehtud arendusi 300 miljoni euro eest, kusjuures Technopolis Ülemiste investeeringute maht moodustab sellest ligikaudu kolmandiku.

Uus ettevõte omandab pea viiendiku turule suunatud bürookinnisvarast Tallinnas.  

„Plaane ja võimalusi on Ülemistel palju. Suurimad väljakutsed peituvad koostöös linna ja riigiga, et arendada Rail Balticu terminali, lennujaama ja Ülemiste kaubanduskeskuse kõrval paiknevat Ülemiste liiklussõlme. Soovime rajada piirkonda ja kogu Eestit majanduslikult võimestava Euroopa pargi koos maamärgilise kõrghoonega. Nende arenduste kõrval on oluline rajada ka raudteealused tunnelid, et linnaku ligipääsetavus oleks siinsete ettevõtete ja piirkonna vääriline,“ märkis Guido Pärnits.

Ülemiste City on tööjõumaksude arvestuses Eesti kolmas maksumaksja. Linnaku aastane käive on enam kui 2,4 miljardit, millest pool miljardit moodustab IKT-sektori eksport.  

08.02.2024Ülemiste City uus hariduskompleks saavutas täiskõrguse  

Ülemiste City uues hariduskompleksis peeti neljapäeval sarikapidu. Kompleksi esimese etapi valmimisel alustab seal 2025. aasta alguses tööd Tallinna Rahvusvaheline Kool ning avatakse Ülemiste kogukonnahoone.

“Ülemiste Citys töötavate rahvusvaheliste talentide jaoks, keda on tänaseks kokku ligi kaks tuhat, on haridusasutuste nagu Tallinna Rahvusvaheline Kool ja Ettevõtluskõrgkool Mainor asumine linnakus suur väärtus. Terviklik haridusteenuste pakett võimaldab mugavalt linnakusse tööle tulla, sest lapsed saab panna IB akrediteeringuga kooli,” lausus Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve. “Kiirelt kasvaval koolil on olemasolevas hoones kitsas ja seetõttu võtsime vastu otsuse hakata kinnisvarasektoris keerulisel ajal ehitama Ülemiste City uut hariduskompleksi koos kogukonnamajaga.”



Ursel Velve avaldas heameelt, et ehitusettevõtte NOBE OÜ tiim on toimetanud nobedalt ning hoone on saavutanud juba täiskõrguse. “Plaanime uue maja koos kaasnevate mängu-, spordi- ja puhkealadega anda Tallinna Rahvusvahelisele Koolile ja kogu Ülemiste City kogukonnale üle 2025. aasta esimeses kvartalis. Loodame, et uus keskus saab tõeliseks kogukonna südameks, kuhu tulevad erinevas vanuses ja erinevatest kultuuridest inimesed, et nautida koosolemist, sportimist ja teisi põnevaid ühiseid tegevusi,” lisas ta.

Tallinna Rahvusvahelise Kooli direktori Olavi Otepalu sõnul on kaasaegsel ruumil oluline roll õpikogemuse kujunemisel. “Uues hoones on nii kosutavat rohelust kui ka mugavaid sportimisalasid. Oleme siseruumid planeerinud põhimõttel, et need kutsuksid noori liikuma,” sõnas ta.

“Kuna Eestis kasvab nõudlus rahvusvahelise hariduse järele nii kiiresti, on meil hea meel, et saame uues keskkonnas vastu võtta rohkem õpilasi – juba enam kui 50 riigist. Kuna IB-õppe kvaliteet on tippülikoolides kõrgelt hinnatud, liitub kooliga üha rohkem ka kohalikke peresid,“ selgitas direktor. “Koolivälisel ajal saab aga uuest majast tõeline kogukonnakeskus – kõik meie rahvusvahelise linnaku talendid on oodatud ühisüritustele, huviringidesse, lastehoidu ja sportima.“

„NOBE jaoks on Ülemiste Hariduskompleksi rajamine olnud kaasahaarav ja hariv teekond. Rajades ehitist, kus peagi hakatakse kooliharidust andma, oleme ka ise õppinud ja arenenud,“ lausus NOBE ehitusdirektor ja juhatuse liige Priit Nigols. „Tänase sarikapeoga, mis tähistab olulist verstaposti projektis, lõppeks justkui üks semester koolis – loodame, et meie pingutused on tellija silmis väärilised hindele 5. Täname nii tellijat kui alltöövõtjate meeskondi konstruktiivse ja tulemusele keskenduva koostöö eest.“


NOBE rajab esimeses etapis aadressile Valukoja 9 ligemale 6000 ruutmeetrise brutopinnaga Tallinna Rahvusvahelise Kooli hooneosa ja Ülemiste kogukonnahoone. Ehitustööde kogumaksumuseks ilma käibemaksuta on ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Linnakus asuvad praegu Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Rahvusvaheline Kool lasteaiateenusest kuni gümnaasiumini, Emili kool ja Kalli-kalli lasteaed, kuid seoses planeeritava Rail Baltica terminali ehitusega seniste haridushoonete asemele ja kasvava vajadusega haridusteenuste järele ehitatakse uus hariduskompleks keset Ülemiste linnakut.

Ülemiste hariduskvartali projekti arhitektuurilise lahenduse autor on 3+1 Arhitektid ning välisruumi kujundasid TajuRuum maastikuarhitektid. Projekti rahastab OP Corporate Bank.

02.01.2024Mainor Ülemiste juhina jätkab Ursel Velve  

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste nõukogu pikendas Baltimaade suurima ärilinnaku arendusettevõtte juhina tegutsenud Ursel Velve juhatuse liikme lepingut järgmiseks kolmeks aastaks.

„Urseli senine tegevus Mainor Ülemiste juhina on möödunud kiiresti ja tulemusrikkalt ning Ülemiste City on terviklikult ja visioonist lähtuvalt arenenud nii innovatsiooni-, töö-, elu- kui ka õpikeskkonnana,“ lausus Mainor Ülemiste nõukogu esimees Guido Pärnits.


„Valminud on Ülemiste City kaasaegseim ja rohelisim büroohoone, Alma Tominga maja, millega tõusime bürookinnisvara sektoris liidrite hulka. Äripäeva kinnisvaraettevõtete TOP-is saavutasime 2023. aastal esikoha. Alustasime linnaku jaoks kahe väga olulise hoone – uue tervisemaja ja hariduskompleksi ehitust ning sõlmisime Ericsson Eesti AS-iga lepingu toomaks nende uus targa tootmise ja tehnoloogiakeskus Ülemiste Citysse. Ülemiste City ettevõtete lisandväärtus on kasvanud aastatel 2020–2022 kokku 300 miljoni euro võrra,“ kommenteeris Ursel Velve kokkuvõtvalt kolme aastat.

Velvel on hea meel jätkata senist tegevust, mis pole huvitav ja oluline ainult arendaja vaates, vaid on silma jäänud ka linnakus tegutsevatele ettevõtetele: „Oleme tänulikud, et kliendid märkavad meie pingutusi. 73% Ülemiste City klientidest soovitab meid oma sõbrale või tuttavale, mis on samal tasemel Amazoniga ja kõrgem veel kui Apple’il ning Google’il. Lisaks on linnaku tuntus Eesti elanikkonna seas üle 80%, mis on väga tugev tulemus.“

„Sisenesime kinnisvaraarendajatele täiesti uude teenuste valdkonda ja lõime koostöös Mainor AS ja Technopolis Ülemiste AS-iga uusi andmepõhiseid teenuseid nagu Green City ja pakume linnakut ettevõtetele testimiskeskkonnaks Test City teenuse näol,“ märkis Velve. „Oma järgmisel tööperioodil soovin jätkata sama ambitsioonika kinnisvaraarenduse tegevusega, avada kogukonnale ja teenusepakkujatele Ülemiste City uue tervisemaja ja hariduskompleksi ning alustada kahe uue büroohoone ehitust, et tagada headele klientidele laienemisvõimalusi. Oluline on tagada suure Ülemiste kogukonna omavahelist äritegevust, mistõttu arendame edasi omadelt omadele pakkumiste platvormi. Keskkonnaloomes paneme rõhku kvaliteetse ja inimsõbraliku linnaruumi loomisesse,“ kommenteeris Velve ja lisas, et Ülemiste City suurimaks väljakutseks peab ta ligipääsetavuse parandamist. “Soovime koos Tallinna linnaga töötada välja uuendatud ühistranspordi kava, et tagada linnaku olemasolevate ja uute klientide, sealhulgas tulevase Ericssoni arenduskeskuse töötajate jaoks mugav ühistranspordi ja rattaga liikumise võimalus. Selle jaoks on ääretult oluline luua turvaline rattateede infra koos Rail Baltica alla loodavate tunnelitega.”

Kindlasti soovib Velve kolmel järgmisel aastal jätkata innovatsiooniprojektide eestvedamist. “Innovatsioon on juba meie DNAsse sisse kirjutatud ning et jätkuvalt ettevõtetele lisandväärtust pakkuda, arendame edasi edukalt käima läinud Test City kontseptsiooni kolme uue ärimudeliga aastas,” märkis ta. “Loomulikult peab ka kinnisvaraarendusse jätkuvalt uuenduslikke lahendusi tooma – siin on meile suunanäitajaks Rohetiigri ehituse teekaardi põhimõtted arendusprotsessis ning BIM-mudelid halduses.”

Ka Guido Pärnits kinnitab, et järgmised kolm aastat toovad kahtlemata kaasa suuri pingutusi uute võimaluste rakendamiseks. „Ülemiste City on Tallinna kinnisvaraarenduses juhtpositsioonil ja oluline suunanäitaja Euroopa pargi rajamises koos maamärgilise kõrghoone ehitamise ja linnaku ühendamisega nii RB terminali kui ka lennujaama alaga. Oluline on ka edasi arendada Ülemiste City Radarit, et mõõta ja hinnata linnaku valdkondlike eesmärkide täitmist. Lahenduse eelduseks on pidev digitaliseerimine, andmete kvaliteedi tõstmine ja uute andmeallikate lisamine, aga ka linnakuülese andmestrateegia loomine,” lisas ta. Veel toob Pärnits uue algatusena välja Ülemiste City kogukonnafondi, mis käivitub juba alanud aastast ning mille kontseptsioon on levinud mitmetes ärilinnakutes üle maailma. “Kogukonnafondi näol saavad linnaku ettevõtted panustada rahaliselt linnaku ülestesse arendusprojektidesse ning aktiivselt ise kaasa rääkida linnaku arendamises.”

19.10.2023Mainor Ülemiste juhatusega liitub Sten Pärnits  

Mainor Ülemiste nõukogu otsusega alustab 21. oktoobril ettevõtte juhatuses tööd seni nõukogu liikme kohustusi täitnud Sten Pärnits, kelle vastutusvaldkonnaks saab müük, kliendikogemuse juhtimine ning linnaku haldusküsimused.

„Mainor on pika ajalooga, ent oma visiooniga tulevikku suunatud pereettevõte. Juhime kõiki grupi ettevõtteid väärtuspõhiselt ning oleme seda seni väga edukalt teinud. Otsus kaasata Sten Mainor Ülemiste juhatuse liikmena igapäevatöösse on igati loomulik asjade käik – näeme, et omaniku vaates Mainor Ülemiste juhtimisse panustamine aitab ettevõttel veelgi strateegilisemaid otsuseid teha ning uusi ambitsioonikaid eesmärke saavutada,“ kommenteeris Mainor Ülemiste nõukogu esimees Guido Pärnits.

Sten Pärnits on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja õpib hetkel TalTechis ärirahandust. Mainor Ülemiste nõukogu liikmena on ta tegev olnud juba 10 aastat.

Ometi ulatub tema ajalugu ettevõttes nii kaugele, kui meenutada võimalik. „Naljaga pooleks võin öelda, et olen ettevõtte üks pikaajalisemaid töötajaid, sest alustasin tööd ligi 20 aastat tagasi väikese poisina vanaisa Ülo Pärnitsa juhendamisel Rekmanis umbrohtu kitkudes ja võsa lõikudes ning Askalas mööblidetaile komplekteerides ja laomehe tööd tehes. Lisaks täitsin ka Ülo sekretäri ülesandeid,“ meenutas Pärnits. Ka nõukogu liikmena pole ta Mainor Ülemiste igapäevategemistest eemal olnud, sest on eest vedanud Ülemiste City tervisemajade arendamist ning atraktiivsete terviseteenuse pakkujate toomist linnakusse. „Mainor Ülemiste juhatuse liikmena saan aga uues vastutusalas oma senist kogemust veelgi rohkem rakendada. Minu eesmärk on omaniku esindajana hoida selget fookust pika strateegia järjepideval elluviimisel,“ lisas Pärnits.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul toob Sten Pärnitsa liitumine juhatusega ettevõtte juhtimisse kahtlemata uut perspektiivi. „Sten on meie tervisemajade ja -teenuste arendusega näidanud suurepärast võimekust muuta Ülemiste City teenusepakkujatele atraktiivseks. Kogu kliendikogemuse eestvedajana saab Sten linnaku potentsiaali veelgi suuremahulisemalt realiseerida,“ märkis ta.

Ettevõttest lahkuvale Julius Stokase panust hindab Velve väga. "Julius on panustanud ettevõtte arengusse pea kuus aastast, millest kaks viimast aastat juhatuse liikmena vastutades kliendikogemuse, müügi ja haldusküsimuste eest. Juliuse kaasabil oleme arendanud linnakusse majutusteenuse ning ta on aidanud tuua uusi ettevõtteid Ülemiste City kogukonna liikmeteks. Olen Juliusele väga tänulik suure panuse eest!"

09.08.2023Ülemiste City uues Tervisemajas peeti sarikapidu  

Mainor Ülemiste ja Fund Ehitus pidasid 4. augustil Ülemiste Citysse kerkiva uue Tervisemaja sarikapidu, tutvustades koostööpartneritele ja tulevastele rentnikele ehituse hetkeseisu. 

Järgmisel aastal valmiv Tervisemaja on 2020. aastal avatud ning edukalt käivitunud esimese Tervisemaja ja Alma Tominga majja loodud  peagi avatava Ülemiste kirurgiakliiniku jätk ning asub looma sünergiat uute teenuste kaudu personaalmeditsiini, kirurgia, diagnostika ja ennetus- ja taastusravi valdkonnas.  

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul on linnaku terviseklastri laiendus ning hulk uusi valdkonna tippteadmisi ja tehnoloogiaid Ülemiste Citysse väga oodatud. „Talentide ootused ennetavatele terviseteenustele on kõrged ning üha enam liigub teenusepakkujate fookus ravilt ennetusele,“ märkis ta. „Astume terviseteenuste valikut laiendades sammu lähemale 15-minuti linna loomisele, kus on lai valik teenuseid, mis on inimestele mugavalt kättesaadavad. Lisaks valmib hoone juurde pargiala, mis teeb väljas liikumise veelgi atraktiivsemaks ning suunab inimesi oma füüsilisele tervisele tähelepanu pöörama.“  

Fund Ehituse ehitusdirektor Lauri Pikkpõld lisas, et on rõõm ellu viia sedavõrd terviklikku projekti, kus on mõeldud arenduse kõikidele etappidele ja funktsionaalsusele. „Uus Tervisemaja on 7-korruseline ning 9450 m² netopinnaga kompleks, mille energiamärgis vastab A-klassile suuresti tänu hoone katusele projekteeritud päikesepaneelide pargile ning kaugküttele ja -jahutusele. Hoone välisruumi märksõnadeks on keskkonnasäästlikkus ja elurikkus, mis toetab igati Ülemiste City visiooni rohelisest ja kestlikust linnaruumist.“  

Aasta pärast valmiva Tervisemaja suurim rentnik on Tartu Ülikooli Kliinikum. Veel hakkavad hoones tegutsema Niine Nahakliinik, SYNLAB, BENU Apteek, MediPunkt, Dr Tomson Perearstikeskus, Perekliinik, Health Tests, Linna Grupp, Reio Vilipuu Taastusravikliinik, PSI Laste ja noorukite psühhiaatria keskus ning Ülemiste Psühhiaatriakeskus.

Tervisemaja teine hoone on projekteeritud koostöös What If OÜ-ga, hoone arhitektuurse lahenduse on koostanud Apex Arhitektuuribüroo OÜ, sisearhitektuuri Studio Argus OÜ ning maastikuarhitektuurse lahenduse Tajuruum OÜ. Ehituse peatöövõtjaks on OÜ Fund Ehitus ning rahastajaks SEB ja Luminori pankade sündikaat.

 

29.06.2023Ülemiste City alustab rahvusvahelise hariduskompleksi ehitust  

Ülemiste hariduskompleksi algse projekti muudatusega kaasnenud uue ehitushanke võitis NOBE, kes rajab esimeses etapis aadressile Valukoja 9 ligi 6000-ruutmeetrise brutopinnaga Tallinna Rahvusvahelise Kooli hooneosa ja Ülemiste kogukonnahoone. Ehitustööde kogumaksumuseks on ligikaudu 11,5 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Linnakus asuvad täna Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Rahvusvaheline Kool lasteaiateenusest kuni gümnaasiumini, Emili kool ja Kalli-kalli lasteaed. Seoses planeeritava Rail Baltica terminali ehitusega seniste haridushoonete asemele ja kasvava vajadusega haridusteenuste järele, ehitatakse uus hariduskompleks keset Ülemiste linnakut.

„Ülemiste City kui targa linna üheks alussambaks on algusest peale olnud haritud tippspetsialistid nii Eestist kui välismaalt. Ülemiste linnak on praeguseks kiirelt kasvanud ja arenenud ning tuleviku peale mõeldes on vajalik välja ehitada ka siinne rahvusvaheline, kogu haridusteed kattev õpikvartal,“ lausus Ülemiste Cityt arendava Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits. „Esimesteks suuremateks sammudeks sel teel on alates eelkoolist kuni gümnaasiumini IB-õpet pakkuva Tallinna Rahvusvahelise Kooli uue hoone ning Ülemiste kogukonnahoone valmimine järgmise aasta lõpus, pakkumaks veelgi rohkem teadmiste jagamise ja sportimise võimalusi ning samuti sotsialiseerumiskohta.“

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul on juunikuu algus olnud Ülemiste Cityle väga tegus aeg mitmeski arendussuunas – ärilinnakus lansseeriti Põhjamaades unikaalne testimiskeskkond Test City, asetati nurgakivi järjekorras teisele Tervisemajale, mis võimaldab laiendada siinset terviseklastrit ja terviseteenuste pakkumisvõimalust. „Järjekord on jõudnud hariduskvartalini, mille laiendus on ammu oodatud, toetamaks linnaku edasist mitmekülgset arengut. Mul on hea meel, et hakkame õpilaste, lastevanemate, õpetajate ja teenusdisaineritega koostöös loodud hoonet pärast pikka planeerimist ehitama ja saame juba 2025. aasta algul kogeda uut kaasaegset keskkonda, mis toetab nii õppimist kui ka liikumist ning loob omakorda lisaks meie tervisearendustele veelgi rohkem rohelist linnaruumi,“ märkis ta.

„Ülemiste Cityst on saamas iseseisev linn, kus kõik eluks vajalikud teenused on maailmatasemel. NOBE-s hindame kõrgelt nutikat, mitmekülgset ja multifunktsionaalset arhitektuuri, kus kogu hoone pinnale on leitud rakendus. Näiteks on Ülemiste City hariduskompleksis kasutusel kogu katusepind mänguplatside ja vaba aja veetmise võimaluste jaoks. Parima olustiku loomise nimel kasutatakse hoonetel nii päikesekaitseklaasi kui ka müratõkkeid. Arendaja Mainor Ülemiste loob kõigi laste unistuste õppekeskkonda, kuid avab kompleksi kasutamiseks ka kogukonnale. NOBE-l on Ülemiste City asukana rõõm osaleda linnaku ülesehitamises,“ ütles NOBE juhatuse liige ja ehitusdirektor Priit Nigols.

OP Corporate Bank plc Eesti filiaali juhataja Hannes Kaadu sõnul hindab OP kõrgelt koostööd Mainor Ülemistega. „Käesolev projekt võimaldab OP-l anda järjekordne panus Eesti ühiskonda. Ülemiste hariduskompleks loob kõik eeldused tasemel rahvusvahelise hariduse pakkumiseks ning arendajal on selge visioon, kuidas seda parimal moel teha. Kuna kompleks on keskkonnasõbralik, siis teeme seda läbi rohelise laenu. Oleme mitmel moel kooskõlas OP enda jätkusuutlikkuse programmiga“.

14.02.2023Mainor Ülemiste rekordilised tulemused 2022. aastal  

Mainor Ülemiste auditeerimata tulemused näitavad rekordilisi numbreid 2022. aasta käibes ja kasumis.

Ettevõtte käive oli 16,2 miljonit eurot, mis on 24% suurem kui 2021. aastal, ja puhaskasum 30,4 miljonit eurot, mis ületab eelmise aasta oma kolm korda. Oluline roll selles oli kinnisvara väärtuse muutusel, millest enamuse andis uue büroohoone, Alma Tominga maja valmimine. Alma Tominga maja on 11-korruseline ja üle 20 000 ruutmeetri suurune büroohoone, mis on Euroopas ainulaadne. Hoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED kuldsertifikaat. Alma Tominga majas tegutsevad rahvusvahelised suurkorporatsioonid, nagu Fujitsu Estonia ja Breakwater Technology, aga ka Eesti innovatsiooni ja arengu vedajad Skeleton Technologies ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja KredEx ühendasutus.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks enam kui 14 000 inimesele.

Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

19.01.2023Ülemiste City laiendab terviselinnakut  

„Ülemiste City jaoks on oluline tervis ja tervist toetava keskkonna loomine. Ka uue Tervisemaja arendamisel oleme lähtunud Tartu Ülikooli loodud 3x3 tervisemudelist, mis loob aluse talentide vaimse, füüsilise kui sotsiaalse tervise toetamisele linnaku, tööandja ja inimese enda tegevuste kaudu,“ lausus Ülemiste Cityt arendava Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits. „On rõõm, et saame seda fookust silmas pidades luua juba järjekorras teise linnaku Tervisemaja, et pakkuda kogukonnale veelgi laiemat valikut tervishoiuteenuseid, uusi valdkonna teadmisi ja tipptehnoloogiaid ning teenusepakkujatele uut ja innovatiivset keskkonda.“

„Tervisemaja teise etapina valmiv hoone on järjekordne näide tervikliku keskkonna loomisest linnakus – nii ehituses kui maastikuarhitektuuris oleme lähtunud eelkõige hoone funktsioonist, milleks on inimeste tervendamine, tervise hoidmine ja elukvaliteedi parandamine,“ sõnas Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimees **Ursel Velve. „**Ootused ennetavate terviseteenuste arenemisele ja keskkonnale, kus teenuseid pakutakse, on kõrged. Teenusepakkujate ja tarbijate fookus peab liikuma ravilt ennetusele. Seetõttu toome uude hoonesse kokku keskkonna ja teenusepakkujad, kes aitavad inimestel paremini oma tervist juhtida. Kõrged ootused ja kasvav vajadus teenuste järele on omakorda andnud kindlustunnet alustada ehitustegevusega samal ajal, kui paljud arendajad panevad keeruliste olude tõttu projektid pausile.“

„Meil on alati hea meel finantseerida projekte, mis edendavad Eesti elukeskkonda ja väärtustavad elanike arengut. Ülemiste Tervisemaja näitab, et meie tervishoid liigub õiges suunas ning et ka ärikinnisvara arenduses saab olla vastutustundlik,“ kommenteeris tehingut SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover.

Hoone on 7-korruselise lamekatusega monoliitbetoonist ehitisega, mille suletud netopinnaks on 9450 m2. Vormikeeles on kasutatud looduslikke orgaanilisi vorme: luustruktuur, neuronite võrgustik, puukoore ja lehtede mustrid ning vee looduslik lainetus. Kogu hoonesisene liikumine on üles ehitatud ümber hoone keskteljel paikneva kõiki korruseid läbiva klaaskatusega aatriumi. Aatriumi alale on projekteeritud ümber aatriumi kulgevad liikuma kutsuvad avarad kaarjad trepid. Sisearhitektuur on lahendatud rahulikes heledates ja pastelsetes toonides.

Hoone maastikuarhitektuuri idee lähtub eelkõige Tervisemaja funktsioonist – inimeste tervendamine, tervise hoidmine, elukvaliteedi parendamine. Samuti lähtub haljastus keskkonnasõbralikkusest – kasutatakse maksimaalselt kohalikke taimi võimalikult mitmekesise keskkonna kujundamiseks, mis meelitaks ligi ka erinevaid linde ning putukaid.

Hoone energiamärgis vastab A-klassile, mida aitab tagada hoone katusele projekteeritud päikesepaneelide park. Välisruumi kujunduses on tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikkusele ja elurikkusele. Haljastuse tarbeks kogutakse ja kasutatakse sademevett.

Hoone ehitustööd algavad jaanuaris 2023 ning plaanitud valmimisajaks on juuli 2024. Projekti maksumuseks on 20,5 miljonit eurot, millest 15,4 miljoni euro ulatuses on rahastajaks SEB ja Luminori pankade sündikaat.

03.01.2023Mainor Ülemiste AS juhatusega liitus Rauno Mätas  

Rauno Mätasel on pikaajaline rahvusvaheline kogemus arhitektuuri ja kinnisvaraarenduse valdkonnas. Varem on ta töötanud arhitektina ettevõttes Swiss Property ning juhtinud arendusprojekte Nobe Partnersis ja Endoveris. Mainor Ülemiste AS-i juhatuses on tema vastutusvaldkonnaks Ülemiste City arendus- ja ehitustegevus koostöös teiste linnakut arendavate ettevõtetega.

Mainor Ülemiste AS juhatus jätkab kolmeliikmelisena ning sinna kuuluvad lisaks Mätasele juhatuse esimees ja ettevõtte tegevjuht Ursel Velve ning kliendikogemuse juht Julius Stokas.

Mainor Ülemiste on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks enam kui 14 000 inimesele.

Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

 

Lisainfo

Ursel Velve

Mainor Ülemiste AS, juhatuse esimees

ursel.velve@mainorulemiste.ee

+372 507 9781

21.06.2021Alma Tominga rohehoonesse kolivad rahvusvahelised tippettevõtted  

Eesti esimese naisprofessori Alma Tominga tööst inspireerituna nime saanud rohehoone on rajatud koostöös arhitektide, teenusdisainerite, Tartu Ülikooli teadlaste, aga ka urbanistika strateegide, arboristide, sisekliima, LEED ja diginomaadide ekspertide ning toitlustuses innovatsiooni loova gRabbitiga.

“Paljud kinnisvaraarendajad tõmbasid koroonapandeemia esimese laine ajal pidurit ning eelistasid oodata ja vaadata, mida tulevik toob. Meie aga langetasime just siis julge otsuse minna ehitama täiesti uudse kontseptsiooniga hoonet. Tegemist saab olema Eesti ja ehk ka terve Euroopa ühe läbimõtestatuima ja talendikeskseima töökeskkonnaga,“ sõnas Mainor Ülemiste AS-i juhatuse esimees Ursel Velve. 

Alma Tominga maja valmib 2022. aasta novembriks ning tähistab Ülemiste City suurima investeeringuga (üle 30 miljoni euro) büroohoone projekti.

“Kerkimas on maja, mille loome koostöös arhitektuuribüroo PLUSS arhitektidega algusest lõpuni seest väljapoole – meie tänaste ja tulevaste talentide vajadusi aluseks võttes. Neid ootab rohekeskkond, mille sise- ja välisruumi vahelist piiri nihutab suur rõdudega siseaatrium, neljameetrine kosk ja interaktiivne mets, kuhu tekkivas troopilises mikrokliimas on mõnus kolleegidega kohtuda. Innovatsioon ja rohelisus on samm töötajate parema tervise ja võimekuse nimel,“ selgitas Velve.

“Alma Tominga maja valmimisel loome jälle väärtust ja atraktiivsust tulevasele Suur-Ülemistele ning selle visiooni realiseerumisele, mis tulevikus ühendab endas Eesti olulisemat transpordisõlme, Baltikumi parimat kaubanduskeskust ning Põhjamaade suurimat ja sisukamat ärilinnakut. Suur-Ülemiste, mis tõenäoliselt kujuneb Tallinna üheks olulisemaks ekspordiartikliks nii läbi äri- kui tavaturismi, väärib ainult parimat. Parimat sisu ja parimat vormi – neile kriteeriumitele valmiv hoone kindlasti vastab,” sõnas Mainor Grupi nõukogu esimees Guido Pärnits. 

Tallinna lennujaama vahetusse lähedusse rajatavale 11-korruselisele rohehoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED®  

kuldsertifikaat, paigaldatakse päikesepaneelid ning linnakus esimene kaugkütte- ja jahutuse süsteem, millele üleminek tulevikus säästab 1500 puuga metsatuka jagu CO2 aastas.

Fujitsu ja Skeleton: loov töökeskkond on edu võti 

Alma Tominga maja tulevaste rentnike hulgast leiab üleilmse haarde ja tuntusega kaubamärke eesotsas tehnoloogiahiid Fujitsu ning järgmiseks ükssarvikuks pürgiva Skeletoni. Mõlemat võlus eelkõige projekti läbimõeldus ja ambitsioonikus.

Skeleton Technologies on tõusnud Euroopa suurimaks superkondensaatorite tootjaks, andes Eestis väljatöötatud tehnoloogiaga energiat maailma tippettevõtete toodangule. Ettevõtte kasvu peegeldab ilmekalt tõsiasi, et võrreldes 2018. aastal Ülemiste Citysse kolimisega hakatakse Alma Tominga majas kasutama kümme korda suuremat kontoripinda. Valdkonna teerajajana keskendutakse nii Eestist kui mujalt parimate talentide värbamisele ja parima töökeskkonna pakkumine omab seejuures kriitilist tähtsust.

„Otsus kolida Alma Tominga majja rõhutab meie jätkuvat pühendumist töötajatele kõige tervislikuma ja loovama töökeskkonna pakkumisele. Teame, et nende heaolule mõtlemata ei saa toimuda ettevõtte murrangulisi uuendusi. Uude kontorisse kolimine, kus energianõudluse ja CO2 heitmete vähendamiseks ning loodusressursside kokkuhoiuks loodud tõhusaimad standardid, aitab kaasa meie kasvuplaanide elluviimisele,“ lausus Skeleton Technologies’i juhtkonna nõunik Nele Leht. 

Fujitsu Eesti haldusjuht Merilin Mõttus tõdes, et kontorite ja töökohtade kaasajastamisega tegeldakse pidevalt, ent otsus kolida Ülemistele märgib paljude heade mõtete realiseerimist, mis lisab keskkonnasõbralikule mõtteviisile ja praktikatele hoogu.

„Fujitsu missioon on muuta maailma läbi innovatsiooni ja usalduse jätkusuutlikumaks. Töötame globaalsel tasandil tehnoloogiatega, mis loovad keskkondi, kus inimestel hea elada ja tegutseda,“ märkis Mõttus.

Ta tõi lähenemisest näiteid: “Oleme loonud nutikaid ruume, kus oma liikumist ja tegevusi saab juhtida näo- või peopesa veenide tuvastuse abil. Samuti tasub välja tuua töötaja väsimuse tuvastamise ja hoiatamise, ruumi täituvuse ja kasutuskoormuse mõõtmise, aga ka teekatte seisundi ja invasiivsete taimeliikide leviku seire lahendused.”

Enam kui 20 000 ruutmeetri suuruse hoone idee autor ja peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo PLUSS, ehitajad NOBE ja Nordecon konsortsium.

17.06.2019Vaata, milline esinduslik hoone hakkab ühendama Ülemiste Cityt lennujaamaga  

Mainor Ülemiste kinnitas uue arhitektuurikonkursi lõplikuks võitjaks Arhitektuuribüroo PLUSS töö, mille järgi kerkib Tallinna lennujaama kavandatava terminalihoone kõrvale moodne ligi 20 000-ruutmeetrine ärimaja.

Mainor Ülemiste arendusjuhi Ursel Velve sõnul toimus Sepise tn 7 ärihoone jaoks konkurss kolme Eesti ja ühe Taani arhitektuuribüroo vahel. “Ülemiste City linnakule on kavandatav hoone tähelepanuväärne, sest just selle kõrval hakkab asuma Tallinna lennujaama planeeritav uus terminalihoone ning sellest saab lennujaama ja Ülemiste City ühinemispunkt,” ütles Velve.


“Arhitektuurikonkursi lähteülesandes oli asukoha tõttu ka olulisel kohal avar ja kutsuv peasissepääs. Funktsionaalsuse osas palusime arhitektidel lahendada ka ühistöö ja sotsialiseerumise alad, mida näeme tulevikubüroodel olulise funktsionaalsusena,” märkis Velve ja lisas, et kuna Ülemiste City büroomajad kannavad Eesti innovaatorite ja leiutajate nimesid, siis paluti arhitektidel pakkuda välja ka innovaator, kelle nime uus hoone võiks kanda.

Konkursi võitnud Arhitektuuribüroo PLUSS töö Alma Tomingas kõnetas Velve kinnitusel nii Ülemiste City arendajate tiimi, linnaku ettevõtete töötajaid kui ka teenusdisaineritest ja arhitektidest koosnevat žüriid nii oma kauni arhitektuurse lahenduse, inimsõbralikkuse kui ka hoone nime ja arhitektuurse lahenduse seose poolest.

Indrek Allmann Arhitektuuribüroo PLUSS’ist selgitas, et Alma Tominga nimeline büroohoone esindab täiesti uue põlvkonna ärimaju. “Lisaks kõigele sellele, millega oleme täna A-klassi büroohoonetes juba harjunud, on siin eraldi tähelepanu pööratud töötajate loovust tõstvatele ruumilahendustele. Olgu selleks siis sise- ja välisruumi vahelist piiri nihutav suur siseaatrium rõdudega või nn interaktiivne mets, kuhu loodud troopilises mikrokliimas on mõnus kolleegidega kohtuda ning kaamose vastu võidelda,” loetles Allmann ja uskus, et iga tulevase hoone kasutaja leiab sealt oma lemmiknurgakese.


Alma Tomingas, kelle järgi hoone oma nime saab, oli Eesti farmatseut, farmaatsiadoktor, Tartu Ülikooli farmakognoosiakateedri juhataja, hiljem arstiteaduskonna dekaan ja esimene eestlasest naisprofessor. “Alma Tomingas aitas inimesi läbi farmatseutika ja ravimtaimede ning tema tööst inspireeritud ärihoone teeb seda läbi arhitektuuri poolt loodud keskkonna,” ütles Ursel Velve ja lisas, et on suur au, et esimene naisterahva järgi kutsutav hoone Ülemiste Citys hakkab kandma just esimese eestlasest naisprofessori nime.

Mainor Ülemiste plaanib 12 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega Sepise tn 7 hoonet ehitama hakata 2020. aasta lõpus ning loodab selle uksed avada 2022. aastal.

Hoone autorid on Indrek Allmann ja Gunnar Kurusk.

04.06.2019Esimesed nutikad liiklusmärgid Ülemistel avasid uudse tuleviku linna professuuri  

Täna avasid Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tallinna linn ja Ülemiste City arendajad sügisel TalTechis alustava innovaatilise tuleviku linna professuuri. Sel puhul demonstreeriti täna Ülemiste linnakusse paigaldatavaid Eesti esimesi nutikaid liiklusmärke, mis hakkavad tulevikulinna kavandamiseks koguma detailset infot linnakeskkonna ja liikluse kohta.

Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits ütles, et professuur on TalTechis ellu kutsutud, et toetada Ülemiste Cityt teel tuleviku linnaks. “Professuuri raames muutub linnak omamoodi katsebaasiks, kus kogutakse, töödeldakse ja sünteesitakse andmeid kaasaegse linna toimimisest ning testitakse samas keskkonnas uudseid lahendusi parema keskkonna loomiseks, millest edukamaid saab skaleerida üle Tallinna ja kaugemalgi,” märkis Pärnits, kelle sõnul on linnaku arendajad lubanud professuuri rahastada lähiaastatel ligi poole miljoni euroga.


Tunnustan Ülemiste City idee looja Ülo Pärnitsa ettenägelikkust – Ülemiste City ongi juba tuleviku linn,“ ütles TalTechi rektor Jaak Aaviksoo. Ta selgitas, et tuleviku linn ei tähenda keskkonda, kus on palju tehnoloogilisi vahendeid, vaid kohta, kus on hea ja äge elada ning töötada. Tehnoloogilised lahendused peavad sellele vaid kaasa aitama. „Erinevate erialade spetsialistide kokku toomisel on võimalik saavutada veelgi nutikamaid lahendusi nii arhitektuuris, ehituses, sisekliimas. Just selleks me superprofessorit otsimegi,“ selgitas Aaviksoo ning usub, et siin loodud innovatsiooni saab edasi kanda kaugemalegi.

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles, et teadmine on see, mis maksab ning linn vajab tänapäevasel segaste sõnumite ajastul konkreetseid teadmisi, et ratsionaalseid ja faktidel põhinevaid otsuseid vastu võtta. „Tallinna linna jaoks ongi hädavajalik koos Ülemiste City ja TalTechiga uude tuleviku linna professuuri panustada selleks, et meie tuleviku otsused põhineksid teadmistel mitte näiteks tujudel või ebausul,“ lisas Riisalu.

Ülemiste Citysse paigaldatavad neli Eesti esimest nutikat liiklusmärki disainis ja arendas Eesti ettevõte Bercman Technologies. Märgid on varustatud kaamerate ja sensoritega ning mõõdavad jalakäijate ja sõidukite liikumist ning ennustavad nende trajektoore. Tarkvara tuvastatud potentsiaalse ohuolukorral hakkab märk hoiatavalt vilkuma.

Liiklusmärkide sensorid ja kaamerad koguvad andmeid autode, jalakäijate ja jalgratturite arvu ja liiklustiheduse kohta ning ilmastiku, heitgaaside ja müra kohta. Teiste andmete seas edastatakse need tuleviku inna professuuris analüüsimiseks ja neid saab kasutada uute tuleviku linna lahenduste väljatöötamiseks.

TalTechi uus professuur hõlmab teadureid, teadusarenduse töörühma, doktorante ja magistrante, kes keskenduvad andmetöötlusele ja uuringutele, mille põhjal arendada lahendusi tuleviku töö- ja elukeskkondade loomiseks.

Projekti partnerid on Ülemiste City arendajad, TalTech ja Tallinna linn, tehnoloogiahiid Ericsson ja mitmed teised peamiselt Ülemiste Citys paiknevad erasektori ettevõtted.


Fotod: Andres Teiss

30.05.2019Mainor Ülemiste lõpetas rekordaasta 9-miljonilise kasumiga  

Ülemiste City linnakut arendav Mainor Ülemiste AS tegi mullu oma kõigi aegade edukaima aasta, teenides müügituluna 8,8 miljonit eurot, mida on 14% enam kui aasta varem. Ettevõtte kasum moodustas 9,3 miljonit eurot, kasvades aastaga 10%.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku on Ülemiste City oma üle 10 000 töötajaga kasvanud Haapsalust suuremaks linnakuks. „Eelmisel aastal lõpetasime Öpiku maja teise bürootorni ehituse, millega saime Eesti suurima büroohoone lõplikult avada,“ märkis Nõlvak ja lisas, et mullu valmis ka Sepise 8 parkimismaja enam kui 400 autole, käivitus linnakuülene nutikas parkimislahendus, alustati täisteenust pakkuva tervisemaja ehitamist ning samuti märgilise tähendusega Lurichi maja ehitust, kus büroode kõrval valmivad ka linnaku esimesed kodud. Öpiku majas avas uksed nii Rahvusvaheline Maja kui ka e-Eesti Esitluskeskus, mis on olulised nii välistalentide kui investorite Eestisse meelitamisel.

Nõlvaku kinnitusel investeeris ettevõte 2018. aastal hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse ligi 18 miljonit eurot ning pandi alus mitmetele olulistele edasistele arendustele. Ülemiste City jätkuvaks arendamiseks viidi läbi 10 miljoni eurose võlakirjaemissiooni teine etapp mahus 7,38 miljonit eurot. Alates 1. veebruarist 2018 on võlakirjad kaubeldavad kauplemissüsteemis First North.

Mainor Ülemiste AS omakapital oli majandusaasta lõpu seisuga 100 miljonit eurot ning kinnisvarainvesteeringute väärtus 122,6 miljonit eurot, mida on varasema aastaga võrreldes 20,6 miljoni eurot enam.

09.05.2019Ülemiste City arendajad investeerivad Tallinna Tehnikaülikooli professuuri ligi pool miljonit  

Mainor ASi initsiatiivil avab Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) sügisest esmakordselt tuleviku linna professuuri, mida Ülemiste City linnaku arendajad kavatsevad rahastada järgmise viie aasta jooksul ligi poole miljoni euroga.

TalTechi rektori Jaak Aaviksoo sõnul on tuleviku linna temaatika üheks ülikooli uurimisprioriteediks ja professuur inseneriteaduskonnas on plaanis avada juba sel sügisel. „TalTechi fookuses on erinevad targad asjad – iseauto, tark maja, tark kodu, tark linn – mida edendame koostöös partneritega Eestis ja kaugemalgi. Selles mustris on tähtsal kohal Mainoriga koostöös asutatav Tuleviku Linna Professuur, mis peaks looma sünergia Ülemiste City ja TalTechCity vahele,“ ütles Aaviksoo. Selleks on tehnikaülikoolil hetkel käimas rahvusvahelisel tasemel professori otsinguid ning rektori sõnul on paar väga tugevat kandidaati uuele kohale ka olemas.

Mainor ASi juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul on tegu teadaolevalt Eesti suurima erakapitali investeeringuga sarnasesse haridusprojekti. “Linnaplaneeringut silmas pidades on järgmisel viiel aastal Ülemistel ees põnevad ajad: siia planeeritakse Rail Balticu terminali, Tallinna ja Helsingi vahelise maa-aluse kiirrongi jaama, samuti on mitmekordistumas Tallinna lennujaama läbivate reisijate numbrid ning kahekordistumas ka Ülemiste Citys elavate ja töötavate inimeste arv,” loetles Pärnits.

“Kõike seda arvestades ongi Tuleviku Linna Professuur ellu kutsutud, et praegusest Baltikumi suurimast ärilinnakust saaks ehk maailma üks innovaatilisemaid tuleviku linnasid,” märkis Pärnits, kelle sõnul pärineb ülikoolide ja teadusasutustega koostöö väärtustamine Mainori asutajalt ja Ülemiste City käimalükkajalt Ülo Pärnitsalt.

Avatav professuur hõlmab teadureid, teadusarenduse töörühma, doktorante ja magistrante, kes keskenduvad andmetöötlusele ja uuringutele, mille põhjal arendada tuleviku linna lahendusi tuleviku töö- ja elukeskkondade loomiseks.

Tuleviku Linna Professuur avatakse TalTechi inseneriteaduskonda koostöös Ülemiste City arendajate ja Tallinna linnaga ning sellesse panustavad tehnoloogiahiid Ericsson ja mitmed teised, peamiselt Ülemiste Citys paiknevad erasektori ettevõtted.

08.05.2019Rammumehed panid 500-kilose nurgakivi, millega Ülemiste City asub pürgima iseseisvaks linnaks  

Seni pelgalt ärilinnakuna tegutsenud üle 10 000 töötajaga Ülemiste Citys pandi täna nurgakivi esimestele kodudele, mis on märgiline samm teel püsielanikkonnaga iseseisvalt toimivaks linnaks.

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on nende prognoosi kohaselt 2025. aastaks linnakus elamas üle tuhande inimese. “Tänane esimesele elukondlikule hoonele pandud nurgakivi on märgilises tähtsusega samm linnaku muutumisel uueks püsielanikkonnaga piirkonnaks,” toonitas Nõlvak.

“Ülemiste City uus eesmärk on toimida täiesti iseseisva linnana ja järgmise viie aasta jooksul on lisaks esimestele kodudele kavas peatselt avada oma tervisemaja, valmis saada uus hariduskompleks, tagada eluks vajalikud kaubad, teenused ja mitmekülgne transpordiühendus kogu maailmaga,“ selgitas Nõlvak, et aastaks 2025 ei ole seal elaval ja töötaval inimesel põhjust Ülemiste Cityst igapäevaselt lahkudagi.


Täna nurgakivi saanud Dvigateli tehase 19. sajandist pärit paekivimüüride vahele kerkiv Lurichi maja hakkab koosnema kahest tornist: 13-korruselisest üürikorteriga osast ja 8-korruselisest bürootornist. Üürikorterite torni 81 moodsat kodu saavad olema täielikult sisustatud ning maja täisautomaatne, nii et nutitelefoni abil saab sisse kolida sisuliselt paari minutiga.

Austusavaldusena Eesti kuulsaimale rammumehele Georg Lurichile, kelle järgi on kerkiv hoone nime saanud, tõstsid Eesti tänased tugevaimad rammumehed paika teadaolevalt raskeima inimjõul paigaldatud, 500 kg kaaluva nurgakivi, milleks sai algselt tehasehoones kasutusel olnud telfrikonks.

Hoonetekompleksi on projekteerinud Arhitektuuribüroo Pluss, ehitab Fund Ehitus ja finantseerib OP Corporate Bank. Esimesed kodud valmivad Ülemiste Citys järgmise aasta kevadel.



Fotod: Raul Mee

18.04.2019FOTOD: Vaata, milline näeb välja Eesti IT-sektori aasta teo auhinnaga pärjatud Rahvusvaheline maja  

IT-ettevõtete liit ITL andis eile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ja AS-ile Mainor üle Eesti aasta IT-teo auhinna Eesti Rahvusvahelise Maja loomise eest, kuhu on Eestisse tööle tulnud inimeste sisselamise hõlbustamiseks koondatud paljude erinevate asutuste teenused.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Work in Estonia programmi juhi Triin Visnapuu-Sepa sõnul on eelmise aasta novembris Ülemiste Citys avatud Rahvusvaheline maja teoks saanud tänu avaliku ja erasektori ning väga paljude partnerite mahukale koostööle. “IT-ettevõtete liidu auhind on kahtlemata tunnustus neile kõigile,” ütles Visnapuu-Sepp.

Rahvusvahelise maja idee ühe algataja ASi Mainor juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa kinnitusel saab tänu moodsale teenuskeskusele varasema kuu-pooleteisese välisspetsialistide jooksutamise asemel nüüd asjad ühes koha korda päeva-kahega. “Taolise omavahelise koostööga teeme Eesti kindlasti suuremaks,” märkis Pärnits, kelle hinnangul on Rahvusvaheline maja Eesti IT-sektori tööjõupuudust juba leevendamas, sest info sujuvast esmasest vastuvõtust ja kohanemisest Eestis on ettevõtjate sõnul levinud kiiresti.


Ülemiste Citys Öpiku majas avatud Eesti Rahvusvaheline Maja on avatud kolmel päeval nädalas ning esimese viie kuuga on Rahvusvaheline maja lahendanud 450 teenindusjuhtumit, sealt on erinevate ürituste ja visiitide raames käinud läbi 1 200 inimest ning võõrustatud ja korraldatud on ligi 40 sihtgruppidele mõeldud üritust. Rahvusvahelises majas pakuvad oma teenuseid EAS, PPA, Integratsiooni Sihtasutus, Töötukassa, Siseministeerium, Tallinna Linn ja Maksu-ja Tolliamet.


Fotod: Tõnu Tunnel

14.02.201970 tudengit lähevad täna Ülemiste linnakusse töövarjuks  

Täna toimub Ülemiste Citys suur töövarjupäev, mille raames on 70 IT-, personali- ja finantsvaldkonna tudengit TalTechist ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor töövarjudeks 15 erinevas linnaku ettevõttes.

Ülemiste City strateegilise arendaja Mainor AS juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul on töövarjupäev osa linnaku soovist viia kvaliteetse tööjõu puuduse olukorras tudengeid Eestist kui välismaalt kokku linnaku ettevõtetega nii praktika-, suvetöö- ja püsivate töökohtade täitmiseks.

Töövarjupäeva jooksul tutvuvad üliõpilased eri ettevõtetes ja asutustes sealse töökeskkonnaga ning erinevate töövahendite ja tehnikatega, mis praktika-, suvetöö- või püsiva töötamise puhul neid ees ootaks.

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kvaliteedijuht Kerstin Laidmäe märkis, et osalevad töövarjupäeval, kuna praktikantide võtmine on nende jaoks strateegiline valik ja hea võimalus tööandjal ja töötajal üksteist nii-öelda riskivabalt kombata. „Loodame Ülemiste City suure töövarjupäeva abiga endale tõesti tulevasi praktikante leida ja pakume neile tol päeval läbimõeldud programmi, kuhu panustavad mitmed juhid ja võtmeisikud,“ lisas Laidmäe.

TalTechi IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul on IT kõikjal, mistõttu seisab teaduskond hea selle eest, et pakkuda väga laia profiili ja taustaga spetsialiste alates programmeerijatest ja analüütikutest kuni arendajate, automaatikute ja elektroonikuteni. „Võin väita, et meie tudengid saavad siin õppides nii maailmatasemel teadmised kui ka praktilised kogemused ning väga paljud tudengid leiavadki töö juba õpingute ajal,“ selgitas ta.

Tänasele töövarjupäevale on kaasatud sellised linnakus tegutsevad ettevõtted ja asutused nagu ABB, Ericsson Eesti, Fortum, HR Factory, LeapIn, Mainor, Maksu- ja Tolliamet, Playtech Estonia, Ramirent, RMIT, Ruutu 6, Securitas Eesti, Tallinna Lennujaam ja Tele 2.

„Tegemist on neljanda korraga, kui sarnane töövarjupäev linnakus aset leiab ning tänavu külastavad linnakut kolmel korral veel ka Põhjamaade ja Baltikumi ülikoolide tudengid ja lektorid, mis loodetavasti aitab samuti kaasa praktikantide arvu suurenemisele linnakus,“ selgitas Kadi Pärnits, kelle kinnitusel on linnak edaspidi huvitatud koostööst aina rohkemate Eesti ja välisülikoolidega.


Fotod: Marek Metslaid

11.02.2019Vesterbacka tiim ootab valitsuselt eriplaneeringu osas otsust veebruari lõpuks  

Täna Ülemiste Citys toimunud esitlusel tutvustas Peter Vesterbacka meeskond nelja võimalikku trassi Soome ja Eesti vahelise merealuse tunneli ehitamiseks ning projekti viimaseid arenguid, mille kohaselt oodatakse 28. veebruariks valitsuselt otsust riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele.

Tänasel esitlusel selgitati, et Soome ja Eesti vahelise tunneli rajamiseks on eeluuringud läbi viidud. Tunneliprojekti järgmine vajalik samm on planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Soomes on käsil vastava maakonnaplaneeringu kehtestamine ning kohe algamas keskkonnamõjude hindamise menetlus.

Eestis on vajalikud taotlused esitatud ning Soomele järele jõudmiseks oodatakse valitsuse otsust. “Valitsusele on taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks esitatud ning seaduse järgi peaks valitsus otsuse langetama 90 päeva jooksul ehk viimane valitsuse istung enne tähtaja möödumist toimub 28. veebruaril,” märkis Sorainen advokaadibüroo partner Paul Künnap.

Künnap tutvustas üritusel nelja merealust trassivõimalust, millele läbiviidud keskkonnaanalüüsid keskendusid. Eesti poolne Ülemiste lõppjaam asuks 50 meetrit maa all ning laiuks hinnanguliselt 380 x 40 meetri suurusel alal. “Et Soomega samasse temposse jõuda, oleks juba täna vaja asuda arutama trassivalikuid ning jaama asukohta, et need otsused saaksid mitmekülgselt ja põhjalikult läbi kaalutud ning kõiki asjakohaseid seisukohti saaks arvesse võtta,” märkis Künnap.

Tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka rääkis, et projekteerimiseks on juba kaasatud 100 miljonit eurot välisinvestorilt ARJ Holdin Dubai, mis on nüüdseks Eestisse äriühingut vormistamas. “Kokkuvõttes on projekti kavas finantseerida sammhaaval, rahastades seda 30% ulatuses omakapitali ja 70% ulatuses laenurahaga,” selgitas Vesterbacka tänasel esitlusel.

Üritusel astusid üles ka Ludovico Lombardi rahvusvahelisest arhitektuuribüroost Zaha Hadid Architects, kes tutvustas maailma paremaid praktikaid jaamade kavandamisel, samuti Andres Marandi Eesti Geoloogiateenistusest ning keskkonnauuringute eest vastutav Toomas Pallo.

Fotod: Marek Metslaid. Nelja võimaliku tunnelitrassi asukohad:

20.12.2018Ülemiste City arendaja sõlmis euro-aja suurima laenulepingu  

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste tütarettevõte sõlmis SEB Pangaga linnaku viimase kümne aasta suurima, ligi 40 miljoni euro suuruse laenulepingu.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku kinnitusel on täna SEB Pangaga sõlmitud laenuleping Ülemiste City euro-aja suurim. "Uue hariduskompleksi ja kontorite kõrval on värske finantseeringu toel kavas alustada linnakusse uuendusliku tervisemaja projekteerimist, kus ühe katuse alla koonduksid kõik vajalikud tervisega seotud teenused, mis on suunatud nii kohalikele inimestele linnakus aga ka siinsetele välisspetsialistidele. Uusim suund linnaku arenduses on aga elukondlik kinnisvara, mis toob sadade üürikodude näol 24/7 elutegevuse linnakusse," kirjeldas Nõlvak. "Ühtlasi saame tänu mahukale lepingule osaliselt refinantseerida ka varasemaid Öpiku kvartali arendamiseks võetud kohustusi,” märkis Nõlvak.

"SEB Pangal on hea meel pakkuda pikaajalist finantseeringut, mis toetab Ülemiste City edasist arengut. Usume, et linnaku tervikkontseptsioon koos seda toetava infrastruktuuriga ja kaasaaegsete energiasäästlike lahendustega teeb sellest atraktiivse töökeskkonna paljudele eri suuruses ettevõtetele," kommenteeris tehingut SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.


Nõlvaku sõnul ei pea ühe laenulepingu sõlmimine aga tähendama pelgalt kümneid lehekülgi erinevaid klausleid, keerukaid tingimusi ja numbriterägastikku. “Tänapäeva äri peab selle tegijatele lisaks ka rõõmu pakkuma, mistõttu otsustasime seekordse olulise lepingu allkirjastamist tähistada Eesti suurima büroomaja katusel, kust on hea ülevaade arendustele, mis jõuavad ellu paljuski tänu äsjase lepingu allkirjastamisele,” kirjeldas Nõlvak.


Mainor Ülemiste põhitegevus on Tallinna lennujaama kõrval, endise Dvigateli tehase territooriumil asuva Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 120 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 400 ettevõttes töötab täna üle 10 000 inimese. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Fotod: Marek Metslaid

13.12.2018Eesti arhitektid lähevad maailmakuulsa Zaha Hadid büroo vastu arhitektuurikonkursi finaali  

Ülemiste linnakusse rajatava ambitsioonika koole, kodusid ja büroosid ühendava tulevikukompleksi kõrgetasemelisel arhitektuurikonkursil pääses koos Londoni tippbürooga Zaha Hadid Architects finaali Eesti büroo 3+1 Arhitektid.

Enam kui 30 000 ruutmeetril laiuv ja kolme eri kinnistut ühendav Valukoja kvartali tulevikuarendus Ülemiste Citys saab olema piirkonna esimene sedavõrd mitmetahuline kompleks, kus peaks terviklikult olema lahendatud mitmed erinäolised funktsioonid – kodud, bürood ja koolid.

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste arendusjuhi Ursel Velve sõnul oli kahe ettevõtte seas finaali pääsenud Zaha Hadid Architectsi töö parima kvartaliülese planeeringuga. “Ülemistele loodava tuleviku linna lahenduste keerukus seisneb kindlasti ka liikumise- ja liikluskorralduses ning see oli nende töös läbimõelduim,” märkis Velve. Tema sõnul jõudis Londoni büroo oma töös ka põhjaliku valgusanalüüsini, mis on meie laiuskraadil väga oluline nii keskkonnasäästlikust kui ka töötervise vaatenurgast.


Velve ütles, et eestlaste 3+1 Arhitektid paistsid silma parima hariduskompleksi terviklahendusega. “Väga hästi oli aluseks võetud loogikad hoonete kasutajate vaatest, arvestades nii õpilaste, lapsevanemate, koolirahva aga ka linnakus elavate ja töötavate inimeste soovide ja vajadustega,” selgitas Velve ja lisas, et seetõttu kõnetas töö koolipidajaid kui tellijaid enim.


Mainor Ülemiste alustab läbirääkimisi eel-eskiisprojekti edasiarendusteks mõlema bürooga, peegeldades oma valikuid ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. “Soovime nende tööde baasilt liikuda edasi kogu ala detailplaneeringutega,” kinnitas Velve, kelle sõnul on linnakul kavas avada uus hariduskompleks juba 2022/2023 õppeaastaks.

29.11.2018Ainulaadne tehisintellekt juhatab nüüd Ülemiste City’s autojuhid vaba parkimiskohani  

Ülemiste City’s juhatab nüüd autojuhid täpselt vaba parkimiskohani süsteem, mis ühendab teeviidad, tablood, veebikeskkonna ja kõige erilisemana videokaamera pilti analüüsiva tehisintellekti. Tegu on Euroopas ja maailmas ühe kõige suurema sellise parkimissüsteemiga.

Iga päev tulevad tuhanded autojuhid Ülemiste City’sse kas kogu päevaks tööle või mõnele lühemale kohtumisele. Kui seni oli nende jaoks mitmest erinevast parklast vaba koha otsimine paras loterii, siis sel nädal käivitunud tark süsteem juhendab autojuhte nii parklates kui veebis.

Tavalised süsteemid eeldavad andurite asfaldisse matmist

“Me otsisime seda lahendust tõesti kaua, käisime Barcelonas Mobile World Congressil otsimas parimat tehnoloogiat, aga see ei olnud lihtne,” rääkis Mainor Ülemiste juhatuse liige Ursel Velve. “Inimesed võivad mõelda, et mis see ära ei ole, kaubanduskeskuses ju on parkimiskohtade loendur, aga kinnises parkimismajas on seda palju lihtsam teha kui meil avatud taeva all.”

Paljud pakutud lahendustest põhinesid asfaldisse paigutatavatel anduritel, mis piirkonda ei sobinud, kuna linnak on pidevas arengus.

Nüüd avatud autode loendussüsteem ongi eriline seepärast, et ei eelda mingeid lisaandureid. “Need samad kaamerad, millega Ülemistel turvalisust tagame, on kasutuses ka parkimiskohtade loenduses,” rääkis Velve.

Nimelt loodi koos Europargiga Ülemistesse lahendus, mis parklatesse paigaldatud kaamerate videopilti analüüsides tuvastab, kas mingi parkimiskoht on täis või tühi.

“Neid andmeid, kus kui palju vabu kohti on, näitame tabloodel autojuhile, kes juba parkla juures on, ning ka veebis neile, kes sõitu planeerivad,” rääkis Velve.

Aga lumi?

Ülemiste uus parkimissüsteem avanes just parasjagu ajaks, mil Tallinna jõudis varane talveilm. Kui lumi parkimiskohad katab, ei sega see Velve sõnul tegelikult kuidagi pildituvastust. “Ainus probleem võib tekkida autojuhtidega, kes lume tõttu ei näe teekattemärgistust ja pargivad juhuslikumalt. Aga kui me neid natuke lippudega juhendame, siis saame nad õigesti parkima ja süsteemi lumi ei sega.”

Europark kasutab tavaliste turvakaamerate pilti ja analüüsib seda tehisintellekti algoritmidega. Selle abil suudab tarkvara tuvastada parkimiskohtade täituvuse ja seda infot saab edastada järgmistele autojuhtidele.

16.11.2018Mainor Ülemiste avas Eesti suurima büroohoone  

Mainor Ülemiste avas sel nädalal pidulikult Ülemiste Citys Eesti suurima, 45 000 ruutmeetril laiuva büroohoone Öpiku maja.

Ülemiste linnakut arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on kaksiktornide näol tegu Ülemiste City uusima juveeliga. “Tegime seda maja tõesti hingega, tegime sellise unistuste maja, kuhu tahtsime ka ise kolida,” selgitas Nõlvak.

Nõlvaku kinnitusel on nõudlus moodsa hoone vastu suur ning 98% majast juba rendilepingutega kaetud. „Peame ise peagi Öpiku majast ilmselt välja kolima, et klientidele ruumi teha," naljatas Nõlvak.

Värskelt avatud Öpiku maja teises tornis käib tööl juba ligi 2 000 inimest enam kui 100 ettevõttes. Teiste seas alustasid hoones tööd Cleveron, Skeleton Technologies, ABB, AGA ja Nordea Tugiteenuste keskus. Kahe bürootorni vahelises galeriis teevad peagi uksed lahti ka uuenenud e-Estonia Showroom ning Rahvusvaheline maja.

15.11.2018Ülemiste linnakus avatakse Eesti Rahvusvaheline maja  

Kaheksa asutuse koostöös avatava Eesti Rahvusvahelise maja eesmärgiks on ühtse teenuskeskuse loomine Eestisse asunud välismaalastele (ka tagasipöörduvatele väliseestlastele) ja teda palganud ettevõtjale, tagamaks vajaliku info ja teenuste kättesaadavuse ühest kohast, sisseelamise sujuvamaks korraldamiseks ning välismaalase kohanemiseks ühiskonda.

„Tippspetsialistidest on kõikjal puudus ning Eesti võistleb talentide riiki meelitamise nimel kõikide teiste Euroopa riikidega. Rahvusvahelise maja loomine aitab veelgi kinnistada arusaama Eestist kui lihtsa asjaajamisega riigist ning võib olla kaalukeeleks välistalendi otsuse tegemisel,“ ütles EASi juhatuse esimees Alo Ivask.

Mainor AS, mille arendatavas Ülemiste linnakus käib igapäevaselt tööl üle tuhande välismaalase, on rahvusvahelise maja vajadust juba pikemat aega tundnud ning oli ka selle idee üks algatajaid. „Välismaised spetsialistid ei pea siia tööle asudes enam jooksma mööda erinevaid asutusi üle linna, vaid saavad vajalikud teenused ja nõu kätte ühest kohast. See on kindlasti suur asi väga paljudele kõrge lisandväärtusega Eesti ettevõtetele, mille edu sõltub ladusast välisvärbamisest. Usume, et lihtne asjaajamine aitab muuta Eesti töö- ja elukeskkonna nii ihaldusväärseks, et aina enam tippspetsialiste soovivad Eestisse kolida,” märkis Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits. „Rahvusvahelise maja loomine on suurepärane näide riigi ja eraettevõtluse koostööst.,“ lisas Pärnits.

Klientidele avab maja uksed 27. novembril ning veidi enne seda avatakse Rahvusvahelise maja koduleheküljel workinestonia.com/internationalhouse broneerimissüsteem, mille kaudu saab uues teenuskeskuses endale nõustamise aega broneerida. „Võtame pärast 19. novembri avamispäeva veel hetkeks aja maha, et kogu majas tegutsema hakkava meeskonnaga koos kõik tarvilik üle vaadatud saaks. Nii saame olla kindlad, et oleme klientide saabumiseks hästi valmistunud,“ ütles Rahvusvahelise maja juht Annely Tank.

Eesti Rahvusvaheline maja avatakse EASi programmi Work in Estonia eestvedamisel ning koostöös Mainor ASiga. Maja on rahastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavast IKT Arenguprogrammist.

11.10.2018Tele2 alustas töötajate kiipimist  

Tele2 paigaldas täna esimestele töötajatele naha alla kiibi, mis võimaldab ustest sisse pääseda, kappe avada ning printerit kasutada.

Esimesena lasi NFC kiibi enda pöidla ja nimetissõrme vahele paigaldada Tele2 Eesti tegevjuht Chris Robbins.

“Kiibi paigaldamine on muidugi vabatahtlik, aga lubasin enne teisi töötajaid enda peal testi ära teha. Midagi karta pole, pigem läheb elu mugavamaks ja seda muret pole enam kunagi, et uksekaart maha ununeks,” naeris Robbins.

Tele2s hakkab NFC nahaalune kiip esialgu asendama vaid praegust uksekaarti, millel on kõik kaardiga võrdväärsed võimalused. Kiibi kasutusvaldkond laieneb aga pidevalt ning soovi korral saab inimene sellele tulevikus programmeerida ka teisi funktsioone, alates auto käivitamisest kuni kodu ukseluku avamiseni.

Sarnast NFC kiipi sisaldavad nii roheline bussikaart kui ka panga viipekaart.

Kiibitud inimesi on Ülemiste linnakus, kus Tele2 uus töökodu asub, juba kolmes nimekas ettevõttes ja tehnoloogia töökindlus on igati testitud. Esimesena kiibi saanud Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on ta ise kiipi juba üle aasta kandnud, samuti pool tema meeskonnast.

“See teeb tööelu tõepoolest väga palju mugavamaks, seetõttu pakume seda ka oma klientidele teenusena. Ootame pikisilmi, et tehnoloogiaettevõtted aga miks mitte ka meie linnaku värskeim liituja Tele2 arendaks tehnoloogiat edasi ja saaksime kiipidele uusi mugavusteenuseid juurde. Tehnoloogiliselt võiks ju sarnast kiipi koostöös finantsasutustega kasutada pangakaardina või koostöös riigiga suisa ID-kaardina,” lisas Nõlvak.

09.10.2018PILK PEALE: Vaata tipparhitektide nägemusi Ülemiste massiivsest tulevikukompleksist  

Ülemiste Cityt arendav Mainor Ülemiste tutvustas eile kavatsust rajada linnakusse ambitsioonikas koole, kodusid ja büroosid ühendav tulevikukompleks ning avaldas, milliseid nägemusi selle rajamiseks esitlesid Eesti arhitektuuribürood 3+1 Arhitektid, Punktiir ja Architect 11 ning Zaha Hadid Architects Inglismaalt.

Mainor Ülemiste juhatuse liikme Ursel Velve sõnul saab enam kui 30 000 ruutmeetril laiuv ja kolme eri kinnistut ühendav Valukoja kvartali tulevikuarendus Ülemiste Citys olema piirkonna esimene sedavõrd mitmetahuline kompleks, kus peaks terviklikult olema lahendatud mitmed erinäolised funktsioonid – kodud, bürood ja koolid. “Kutsusime tasutud konkursile neli arhitektuuribürood ja väljakutsuva ülesande lahendamiseks ja oma eskiiside loomiseks oli neil aega üle kolme kuu,” selgitas Velve.

Projekti ettevalmistusse kaasati disainiguru Martin Pärn, kelle eestvedamisel viidi arhitektuurikonkursi lähteülesande koostamiseks läbi ajurünnak, milles osalesid lisaks Ülemiste linnaku arendustiimile ka koolide juhid, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Eesmärk oli koondada koolide tegevustest lähtuv ruumide funktsionaalsus, aga arvestada ka linnaku keskmesse loodava multifunktsionaalse ala liikumisskeemi.

Oma tööd esitasid konkursile nimekas Londoni büroo Zaha Hadid Architects, mis ei ole siin regioonis veel ühtegi hoonet projekteerinud, ent võitis mullu Tallinna Vanasadama piirkonna ideekonkursi, ning kolm Eesti arhitektuuribürood 3+1 Arhitektid, Punktiir ja Architect 11, mis on kõik varasemalt olnud seotud haridusasutuste arhitektuursete lahendustega.

Eile esitlesid bürood oma töid Ülemiste City arendajate kogule ja haridusasutuste juhtidele, linnakusse varem hooneid projekteerinud arhitektidele ning Tallinna peaarhitektile ja linnaplaneerimisameti juhile.

Ursel Velve kinnitusel esitati konkursile neli väga silmapaistvat tööd, millel igaühel on omad selged tugevused. “Eilsete esitluste alusel valitakse esmalt välja kaks paremat, millele annavad täiendava eksperthinnangu eri valdkondade spetsialistid ning võidutöö peaks Mainor Ülemiste nõukogu kinnitama veel oktoobrikuu jooksul,” ütles Velve.

Võidutöö alusel alustatakse detailplaneeringu muutmist ning esimeses etapis koolide kompleksi projekteerimist. Visiooni kohaselt alustatakse koolidekomplekti ehitust 2021. aastal sooviga võtta õpilased uutes kooliruumides vastu 2022. aasta sügisel. Elukondlike ruumide ja töökohtade arenduse algus sõltub Ülemiste linnaku arengust ning 2020. valmivate esimeste kodude müügiedust.

04.10.2018UURING: Ülemiste City töötajad teenivad 70% üle Eesti keskmise  

Eile tutvustati värsket majandusuuringut, millest selgub, et Tallinnas jõudsalt kasvavas Ülemiste City linnakus tegutsevate ettevõtete keskmine töötajate kuupalk tõusis eelmisel aastal üle 2 000 euro, olles 70% kõrgem Eesti keskmisest.

Kui Eestis keskmiselt oli 2017. aastal keskmine brutopalk 1 221 eurot ja Tallinnas 1 383 eurot, siis värske majandusuuringu kohaselt ulatus keskmine kuupalk Ülemiste linnakus möödunud aastal 2 077 euroni. Eesti keskmine palk IT-sektoris ulatus mullu 2 613 euroni, samal ajal kui Ülemiste linnakus oli see 2940 eurot.

Mainor Ülemiste nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on Eesti esimeses targas linnas Ülemiste Citys tänaseks tegutsemas ligi 400 ettevõtet, kus käib igapäevaselt tööl juba üle 10 000 inimese ehk suurusjärguna sama palju, kui näiteks Haapsalu suuruses linnas on elanikke.

“Ülemiste City on Eesti ettevõtluse vedur ning värskest uuringust nähtus, et siinsed ettevõtted toodavad keskmisest ligi 50% suuremat lisandväärtust. Just lisandväärtuse kasvatamine on oluline komponent, see on Eesti jaoks peamine väljakutse,” märkis Vare ja põhjendas linnaku ettevõtete poolt makstavat keskmist oluliselt ületavat töötasu just sellega, et suuremat lisandväärtust loovatele töötajatele tuleb maksta ka kõrgemat palka.

Eraldi vaatles uuring IT-sektorit. Ülemiste Citys tegutseb uuringu kohaselt 1,4% Eesti IT-ettevõtetest, ent samal ajal palkavad sealsed valdkonna ettevõtted 18% kogu Eesti IT-sektori töötajatest ja tasuvad 26% kõigist valdkonna tööjõukuludest, toodavad 25% Eesti IT-sektori poolt loodavast lisandväärtusest ning moodustavad 27% kogu Eesti IT-ekspordist.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor poolt läbi viidud targa linna uuringust selgus, et Ülemiste Citys tegutsevate ettevõtete aastakäive ulatus mullu kokku 1,15 miljardi euroni, millest eksport moodustas 500 miljonit. Ettevõtted teenisid ärikasumina aastas kokku 75 miljonit ning linnakus tegutsevate ettevõtete varad moodustasid aasta lõpu seisuga kokku 1,6 miljardit eurot.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor dotsent Tauno Õunapuu märkis tulemusi kommenteerides, et Ülemiste City pikaajalistel rentnikel on Eesti keskmisest oluliselt kiiremini kasvanud nii müügitulu, eksport kui ka lisandväärtus ja puhaskasum. “Nii nagu varasematel uuritud aastatel, on tööjõukulud liikunud enam-vähem sama trendiga nagu Eestis ja Tallinnas üldiselt, kuid ettevõtete tööjõukulude absoluuttase on Ülemiste linnakus jätkuvalt oluliselt kõrgem kui mujal Eestis,” kinnitas Õunapuu.

25.09.2018Mainor Ülemiste tütarettevõte sõlmis 10,7 miljoni eurose krediidilepingu  

Mainor Ülemiste AS tütarettevõte Öpiku Majad OÜ sõlmis OP Corporate Bank Plc Eesti filiaaliga 10,7 miljoni eurose krediidilepingu, millega refinantseeritakse olemasolev Nordea Panga laen ja finantseeritakse Lurichi majade ehitust.

Lurichi kvartali 13-korruseline üürikorteritega maja ja 8-korruseline bürootorn ehitatakse aadressile Valukoja tänav 10 vanade Dvigateli paekivimüüride vahele. Hoonete kavandatav valmimisaeg on 2020. aasta esimeses pooles, mille järel saab moodne linnak ööpäevaringse elutegevuse.

Ülemiste City esimese eluhoone ja selle kõrval asuva bürootorni ehitust on kavas alustada juba sel sügisel. Lurichi maja nime kandvas 13-korruselises hoones hakkab asuma 82 üürikorterit ning 8-korruselisesse ärihoonesse rajatakse kaasaegsed kontoripinnad. Hoonetekompleksi on projekteerinud Arhitektuuribüroo Pluss.

Ehitust finantseeriv OP Corporate Bank on Soome juhtiv finantsteenuste grupp, mis pakub Eestis teenuseid suurtele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Mainor Ülemiste põhitegevus on Ülemiste City kui Tallinna lennujaama kõrval endise Dvigateli tehase territooriumil asuva Baltimaade suurima ärilinnaku arendamine. Linnaku 36 hektaril on tänaseks välja ehitatud 130 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 380 ettevõttes töötab täna üle 10 000 inimese. Aastaks 2025 elab, töötab ja õpib linnakus 20 000 inimest. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

24.08.2018Ülemistel avati Eesti põnevaim avalik nõupidamisteruum  

Ülemiste City büroohoonete vahel võttis koosolekute pidamiseks koha sisse tublisti rahvusvahelist tähelepanu pälvinud pisike Eesti arhitektuuripärl ÖÖD maja.

“Oleme moodsa Eesti arhitektuuri suured fännid ja tahtsime pakkuda linnakus tegutsevatele inimestele proovimiseks uut loovat paika koosolekute pidamiseks,” selgitas Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak, kelle sõnul on põnev moodulmaja linnakus koosolekute pidamiseks kuu aega tasuta kasutada.

ÖÖD maja on 2016. aastal loodud Eesti arhitektuuripärl, mille vastu on huvi tuntud enam kui poolesajast riigist üle maailma. Tänu peegelduvale fassaadile sulandub hoone hästi ümbritsevasse keskkonda, ent läbipaistvad seinad muudavad kõigest 18-ruutmeetrise hoone seest oluliselt avaramaks.

“Ülemiste City koostööpakkumine oli meile suur au, sest selle linnaku innovaatilisus ja energia on meid alati paelunud. ÖÖD nõupidamisteruum keset Valukoja 7 sügis-oaasi mõjub äärmiselt loomuliku ent suurejoonelisena, sobitudes nii kõrvalasuvate modernsete hiiglaste kui ka päevinäinud paekiviseintega. Ennekõike rõõmustab meid aga teadmine, et kõigil soovijail on nüüd võimalus avada ÖÖD peegelmaja uks ning saada osa selle maja olemusest,” nentis Andreas Tiik, üks ÖÖD majade loojatest. Ta lisas, et loodetavasti saavad ÖÖD majast alguse lennukad ideed ja linnaklaste inspireerivad edulood.

Ülemiste Citys Öpiku maja kõrval asuv ÖÖD maja on linnaku rahvale ja ettevõtetele suunatud ruum, mis on kohandatud hubasteks koosolekuteks kuni 12 inimesele. Maja ümbritseb rohelust hindavale linnakule omane park koos magusat saaki kandvate õunapuudega.

23.08.2018Ülemistel tegutsev rahvusvaheline kool sai IB-õppe kandidaatkooli staatuse  

Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsioon omistas Tallinnas Ülemiste linnakus mullu tegevust alustanud Tallinna Rahvusvahelisele Koolile IB kandidaatkooli staatuse ülemaailmselt tunnustatud algastme õppekava rakendamiseks.

Tallinna Rahvusvahelise Kooli direktori Olavi Otepalu sõnul on Eestis resideeruvate välismaalaste jaoks IB ehk International Baccalaureate tuntud ja usaldusväärne õppeprogramm, mis võimaldab lastel sujuvalt haridusteed jätkata liikumisel ühest riigist teise, sest kogu IB filosoofia on tugevalt keskendunud õppe rahvusvahelisusele.

“Lapsevanematele loob samuti täiendavat kindlustunnet teadmine, et kooli õppetegevuse kvaliteeti kontrollitakse ja tunnustatakse regulaarselt rahvusvahelise organisatsiooni poolt,” selgitas Otepalu ja lisas, et IB-õppe programmid lähtuvad viimaste aastakümnete pedagoogika parimatest praktikatest, rikastades kindlasti Eesti haridussüsteemi tervikuna.

Kandidaatkooli staatuses hinnatakse kooli valmisolekut ja võimekust viia ellu IB-õppe programmi. Kandidaatkooli periood kestab enamasti kaks aastat, mille vältel kool juurutab aktiivselt igapäevategevuses kõiki IB-õppe praktikaid ja standardeid. Akrediteerimise edukal läbimisel saab kool IB täisliikmeks.

Tallinna Rahvusvahelisele Koolile omistati tänavu IB kandidaatkooli staatus algastme õppekava PYP (Primary Years Programme) rakendamiseks. Põhikooli keskastme MYP (Middle Years Programme) kandidaatkooli staatust kavatseb kool taotleda järgmisel aastal ja gümnaasiumi programmi DP (Diploma Programme) kandidaatkooli staatust 2020. aastal.

Varasemalt on Tallinnas PYP akrediteeringu saanud Tallinna Inglise Kolledž ja Eesti Rahvusvaheline Kool.

Tallinna Rahvusvaheline Kool alustas Ülemiste Citys ingliskeelse õppe pakkumist eelmisel sügisel eesmärgiga aidata kaasa ka linnaku ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ja hõlbustada välisspetsialistide Eestisse tööle asumist. Tänavu on koolis avatud 1.-8. klass. Õpilased on pärit valdavalt Euroopast ja Aasiast, sealhulgas ka näiteks Lõuna-Koreast, Bangladeshist, Mehhikost, Indiast ja Türgist.

Täiendavat infot Tallinna Rahvusvahelise Kooli kohta leiab: www.ist.ee

16.08.2018Nublu ja Reket andsid uue parkimismaja avamise puhul eksklusiivse kontserdi  

Mainor Ülemiste avas Öpiku maja kõrval, aadressil Sepise 8 uue mahuka parkimismaja enam kui 400 autole. Parkimismaja avamisele esinema kutsutud räpistaarid Nublu ja Reket saabusid eksklusiivset kontserti andma helikopteriga.

Nublu ja Reketi esinemine meelitas Mainor Ülemiste poolt rajatud ja NOBE poolt ehitatud uue 14 000-ruutmeetrise parkimismaja avamisele Ülemiste linnakus üle poole tuhande inimese.

Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak ütles, et Ülemiste linnakus on niivõrd äge vaib, et siinne rahvas suudab isegi parkimismaja avamisest maksimumi võtta. “Nagu selgus on betoonist parkimismaja katus lahedateks suvisteks kontsertideks superkoht,” kiitis Nõlvak ka hoone ehitanud NOBE head tööd.

Uus parkimismaja on 14 000-ruutmeetrine, kus viiel korrusel on kohti enam kui 400 autole. Edaspidi on kavas laiendada parkimismaja veelgi, et mahutada kokku ligi tuhat autot.

16.08.2018Otsustatud: rahva lemmikprojekt saab Ülemiste City uueks südameks  

Mainor Ülemiste nõukogu kinnitas, et nelja tippbüroo vahel toimunud Ülemiste City südamesse planeeritava ärihoone arhitektuurikonkursi võitis Arhitektuuribüroo Pluss töö, mis pälvis ülekaalukalt suurima toetuse ka linnaku Facebooki lehel toimunud rahvahääletusel.

Arhitektuurikonkursil osalenud neli Eesti tippbürood esitasid kavandid Ülemiste City keskmes, Sepapaja tn 10 kinnistul asuva 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks.

Mainor Ülemiste nõukogu esimees Guido Pärnits ütles, nad otsisid linnaku südamesse eristuvat hoonet. “Esitati neli väga tugevat tööd, seega on tore, et nii arhitektide ja ekspertide nõukoda, Mainor Ülemiste nõukogu kui rahvas olid kõik lõpuks võidukavandi osas ühel meelel,” kinnitas Pärnits, kelle sõnul on ettevõtte soov hoone projekteerimisega lõpule jõuda juba 2019. aasta kevadeks, ehitusloani jõuda 2019. aasta lõpuks ning ehitust alustada 2021. aastal.

Arhitektuuribüroo Pluss võidutöö “epiCentre” vastab detailplaneeringule, mille järgi on Sepapaja 10 kinnistul ehitusõiguse maht ligi 50 000 ruutmeetrit ning sellega saaks hoonest suurim renoveeritav hoone Ülemiste Citys.

Võidutöö arhitektuurne visioon seisab mõtteliselt kolmel jalal: renoveeritud paekivi hoone, idaküljele lisatud piklik 3-korruseline klaasist innovaatiline ärihoone jalakäijate tänavaga ning kompleksi kohale tõstetud uus O-kujulise plaaniga 9-korruseline põhimaht. Kavandatava mahu keskele kujuneb privaatne katuseaed.

Materjalikasutuses domineerib kavandis vask ja hele paekivi. Võtmeelemendiks on fassaadi katvad vertikaalsed vasest ribid, mis võimendavad hoone vormi ning sobituvad tehasemaastiku atmosfääri.

Suunatud konkursil osalesid lisaks Arhitektuuribüroole Pluss ka Allianss Arhitektid, KOKO Arhitektid ja HG Arhitektuur.

10.08.2018Ülemiste City saab esimese eluhoone  

Mainor Ülemiste asub tänavu Ülemiste Citysse ehitama esimesi kodusid, mille tulemusena saab moodne linnak aastaks 2020 ööpäevaringse elutegevuse.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul oli seni tegu puhtalt ärilinnakuga, mistõttu on esimeste kodude rajamine Ülemiste Citysse märgilise tähtsusega. „Enne elupindade rajamisega alustamist tahtsime olla kindlad, et linnakus oleks olemas korralik valik kaupluseid ja teenusepakkujaid, lasteaed-koolid, restoranid-kohvikud, treenimisvõimalused ja korralik transpordiühendus. Nüüd oleme selleks valmis,“ kinnitas Nõlvak.

“Linnakusse kerkivad kodud on mõeldud esmajoones inimestele, kes on Ülemiste Citysse tööle saabunud välisriikidest aga ka spetsialistidele teistest Eesti linnadest,” selgitas Nõlvak. “Tänaseks linnakus tööl käivast 10 000 inimesest on hinnanguliselt 15 protsenti välismaalased ja kaugemalt tulijad, mistõttu on üürikorterid linnakus juba hädavajalik täiendus,” märkis Nõlvak.

Esimest eluhoonet Ülemiste Citys on kavas ehitama asuda juba sel sügisel aadressil Valukoja 10. Lurichi maja nime kandvas 13-korruselises hoones hakkab asuma 75 üürikorterit, millest enamik on ühe-, kahe-, ja kolmetoalised ning üks on 4-toaline penthouse. Esimesed elanikud peaksid plaanide kohaselt majja kolima 2020. aasta esimeses pooles.

Hetkel on juba käimas 1899. aastal rajatud Dvigateli tsehhi katuse lammutustööd. Moodne Lurichi maja kerkib hoone ajalooliste paekivimüüride vahele ning ehituse käigus säilitatakse ka sealsed nõukogude aegsed telfrid, mida maja valmimise järel hoovis ka eksponeeritakse.

Vaata lammutustöid otseülekandes aadressil veebikaamera.ee/Lurichi_maja.html

02.08.2018Mainor Ülemiste avab uut tüüpi kasvukontorid  

Sügisel valmivas Eesti suurimas kontorihoones on vaid kolme kuuga broneerinud 80% kasvavatele ettevõtetele mõeldud uuenduslikest kasvukontoritest, kus puuduvad pikad siduvuslepingud ning nõupidamiste- köögi- ja vastuvõturuumid on jagatud mitme ettevõtte peale.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul lähtub Öpiku maja uus kasvukontorite kontseptsioon ettevõtjate soovidest. “Ma ei näe tulevikus bürooturul pikki siduvuslepinguid. Ettevõtted tahavad juba täna paindlikumaid lepinguid ning mõtlevad üha rohkem efektiivsema majandamise peale,” on Nõlvak veendunud.
 
“Toote prototüübi tegime valmis pisut enam kui aasta tagasi, mil rentisime Öpiku Maja esimeses bürootornis otsepakkumise teel kiirelt lühiajalise lepinguga välja 20 kasvukontori pinda. Suure menu tõttu otsustasime sügisel avatavasse Öpiku maja teise tipptasemel bürootorni rajada samas mahus kasvukontoreid, mida sel korral juba avalikult pakume,” märkis Nõlvak.
 
Mainor Ülemiste kliendikogemuste juhi Teet Raudsepa sõnul on nõudlus selliste mugavate ühisaladega büroodele olnud väga suur ning kõigest kolme kuuga on broneeritud ligi 80 protsenti pindadest, mis tähendab, et enne avamist on vaid üksikud kasvukontorid veel vabad. “Ettevõtjad ei soovi maksta poole ajast tühjalt seisvate koosolekuruumide eest ning kulutada aega ja raha büroo või köögi sisustamise ja hooldamise peale,” märkis Raudsep. “Oodatakse maksimaalselt paindlikku ent siiski esinduslikku lahendust seal, kus tegutsevad ka teised sarnaselt tegusad ettevõtted,” ütles Raudsep.
 
Sel sügisel Ülemiste Citys Öpiku maja teises bürootornis valmivad kasvukontorid on suunatud kasvavatele 2-6 töötajaga ettevõtetele. Kahe töökohaga büroode hinnad algavad 250 eurost kuus ning kõik hinnad sisaldavad ka mööblit, traadita internetiühendust ja koristusteenust. Lisaks bürooruumile on töötajate käsutuses moodsad ühisruumid – vastuvõtuala ning köök koos puhkenurgaga, samuti viis broneeritavat ja kaasaegse tehnikaga varustatud koosolekuruumi. Teise moodsa kontoritorni valmimise järel saab Öpiku majast Eesti suurim büroohoone.

Kasvukontorite kohta saab lisainfot aadressilt opiku.ee/kasvukontor

26.06.2018Ülo Pärnitsa mälestuseks avati Ülemiste linnakus elutruu skulptuur  

Ülemiste Citys avati linnaku rajaja ja suure visionääri Ülo Pärnitsa pronksi valatud silmapaistev skulptuur, mille autoriks on Elo Liiv.

Öpiku maja esinduslike bürootornide ees aadressil Valukoja 8 asuv skulptuur kujutab pingil istuvat Ülo Pärnitsat, Ülemiste City linnaku asutajat, pikaaegset Mainori juhtfiguuri, uue ajastu hariduse teerajajat ja suurt visionääri.

Skulptuuri avamisel allkirjastati sümboolselt ka TTÜ, Mainori ja Ülemiste City arendajate vahel ka memorandum, mille tulemusel avab Tehnikaülikool uue professuuri ja hakkab Ülemiste linnaku koostöös arendama targa linna lahendusi.

13.06.2018Vaata ja hääleta: millisest projektist saab uus Ülemiste City süda  

Mainor Ülemiste pani Ülemiste City Facebooki lehel rahvahääletusele Eesti tipparhitektide loodud neli hoonekavandit linnaku südames asuva 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks.

Detailplaneeringu järgi on Sepapaja 10 kinnistul ehitusõiguse maht ligi 50 000 ruutmeetrit, millega oleks projekti näol tegu seni suurima renoveeritava hoonega Ülemiste Citys. Kuna tegemist on linnaku südames asuva hoonega, siis soovib Mainor Ülemiste tuua sinna kokku linnaku inimestele olulised teenused ja funktsioonid.

Suunatud arhitektuurikonkursil osalesid arhitektuuribürood Allianss Arhitektid, KOKO Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss ja HG Arhitektuur.

Lõpliku otsuse võidutöö osas teeb Mainor Ülemiste nõukogu. Ettevõtte soov on hoone projekteerimine lõpule viia 2019. aasta kevadeks, ehitusloani jõuda 2019. aasta lõpuks ning ehitust alustada 2021. aastal.

Kavandid ja põhjalikum info on väljas ka Ülemiste City kogukonnapäeval, mis peetakse Lõõtsa 5 pargis 13. juunil kell 11:30-14:00 ning mille käigus toimub ka World Cleanup Day prügikaardistuse avalöök ja teised keskkonnasõbralikud tegevused. Üritus on tasuta kõigile huvilistele.

06.04.201810 miljoni eest Mainor Ülemiste võlakirju märgiti täis  

Mainor Ülemiste poolt läbi viidud võlakirjade lisaemissioon märgiti maksimaalses mahus täis, millega täitus ettevõtte eesmärk kaasata kaheetapilise emissiooni käigus Ülemiste City laiendamiseks kuni 10 miljonit eurot.

Nasdaq Tallinna juhatuse esimehe Kaarel Otsa sõnul on rõõm Mainor Ülemiste rahakaasamise edu üle mitmekülgne – ühelt poolt rõõmustab üldisem trend, et Eesti ettevõtted kasutavad kapitaliturgu raha kaasamiseks järjest rohkem, teisalt et Mainor Ülemiste on oma emissioonid nii edukalt läbi viinud.

“Emissioonide tulemuslikkuse vundament on kindlasti hästi juhitud ja ambitsioonikas ettevõte, samas ka nutikas plaan kaasata raha etappide kaupa ning hajutada võimsa mastaabiga projekti finantseerimine mitme rahastusallika vahel,” märkis Otsa, kelle sõnul annab Mainor Ülemiste emiteeritud võlakirjade First North turule kauplemiseks toomine nende juba märkimisväärse suurusega investorkonnale ja teistelegi huvilistele täiendavat likviidsust ja võimaluse võlakirjadega vabalt kaubelda.  

"Sisenesime võlakirjaturule kolm aastat tagasi ning selle aja jooksul oleme nüüdseks läbi viinud neli edukat märkimist,” rõõmustas Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak. “2017. aasta sügisel kaasasime emissiooni esimeses etapis koos ülemärkimisega 2,65 miljonit eurot ning nüüd lõppenud mitteavaliku lisaemissiooni käigus maksimaalsed 7,35 miljonit eurot,” selgitas Nõlvak.

Kokku soovis ettevõte Ülemiste City ärilinnaku laiendamiseks kahes etapis kaasata kuni 10 miljonit. Võlakirjaemissioonist saadavatest vahenditest rahastatakse paaristornina valmiva Öpiku maja büroohoone ja linnaku esimese kortermaja ehitust ning refinantseeritakse novembris 2015 emiteeritud kõrgema intressiga võlakirjad.

Nõlvaku kinnitusel oli lõppenud lisaemissioon edukas kõigis kolmes Balti riigis ning selles osales kokku 108 investorit – nii fonde, kindlustusfirmasid, äriühinguid kui rohkelt eraisikuid. “Kaks kolmandikku võlakirjade märkijatest olid ettevõtte jaoks uued investorid, kolmandik vahetas varasemad võlakirjad uute vastu,” ütles Nõlvak ja kinnitas, et Mainor Ülemiste esitab nüüd Nasdaq Tallinna börsi noteerimiskomiteele taotluse täiendavalt emiteeritud võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

26.03.2018Ülemiste Citysse kerkib Eesti suurim parkimismaja  

Tallinnas Ülemiste City linnakus sai sarikate alla parkimismaja, millest saab ligi tuhande kohaga Eesti suurim. Vana tehasehoone müüride vahele rajatava parkimismaja esimene etapp valmib augustis.

Parkimismaja esimeses etapis laiendatakse ajalooline Dvigateli tehase tootmishoone 5-korruseliseks ja 14 000 ruutmeetril laiuvaks parklaks, mis pakub parkimiskohti 436 autole.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on parkimine linnakus enim tähelepanu pälviv teenus, kuna see puudutab olulist osa linnaku asukatest ja ka nende kliente. „See on meie Achilleuse kand. Parkimise lahendamine on üks 2018. aasta olulisemaid fookuseid. Uus parkimismaja, mis valmib juba suve lõpuks, annab suure leevenduse,” lubas Nõlvak.

“Samal ajal testime linnakus seni Eestis ainulaadset tarka parkimislahendust, mis aitab tuvastada ja leida mugavalt vabu kohti suurtel avatud parkimisaladel. Süsteem peab muutma siia autoga saabujate elu kordades mugavamaks,” lisas Nõlvak parkimismaja sarikapeol.

Eesti suurima kontorihoone, Öpiku maja kõrvale kerkiva parkimismaja ehitustööd on kavas lõpetada vahetult enne büroohoone II kontoritorni valmimist augustis. Uus parkimismaja valmib ajaloolisse Dvigateli mehaanikamontaažitsehhi nr 17 hoonesse. Samas vanas tootmishoones asub gurmeerestoran Juur ning esinduslik MyFitness spordiklubi.

Mainor Ülemiste poolt arendatavat parkimismaja ehitab ligi 4 miljoni euro eest Nordecon Betoon.

01.03.2018Mainor Ülemiste kasvatas aastaga kasumit 35%  

Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste tegi mullu kõigi aegade parima tulemuse, teenides 8,6 miljonit eurot kasumit.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul oli 2017. aasta ettevõtte jaoks läbi aegade edukaim, mil käive kasvas varasema aastaga võrreldes 34% ja kasum 35%. “Panustame igal aastal linnaku jätkuvasse arengusse, et luua siinse enam kui 380 ettevõtte töötajatele veelgi mugavam ja inspireerivam töökeskkond,” lisas Nõlvak, kelle kinnitusel tegi Mainor Ülemiste ka eelmisel aastal 16 miljoni euro ulatuses investeeringuid, mis viis kinnisvarainvesteeringute väärtuse 102 miljoni euroni.

Mullu sõlmis ettevõte Nordea pangaga finantseerimislepingu, millega alustati ärilinnakusse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teise bürootorni ja uue parkimismaja rajamist. Samuti alustati vana tehasehoone renoveerimist moodsaks IT-majaks. Endises Dvigateli tehase tootmishoones valmisid 2017. aastal ruumid gurmeerestorani Juur ning Eesti suurima jõusaaliga ja basseiniga MyFitness spordiklubi jaoks. Lisaks avati eelmisel sügisel linnakus ingliskeelset õpet pakkuv Tallinna Rahvusvaheline Kool ning Ettevõtluskõrgkool Mainor avas uue 80-kohalise hostel-ühiselamu.

“Ülemiste City on tänaseks võtnud ühe tubli ja tegusa Eesti väikelinna mõõdud – siin on oma haridusasutused lasteaiast kõrgkoolini, lennujaam, raudteejaam, aga ka mugav bussi- ja trammiühendus Tallinna südalinnaga,” rääkis Nõlvak, kelle sõnul on tänaseks linnakus igapäevaselt ametis isegi rohkem inimesi kui on elanikke näiteks Paides.

Mainor Ülemiste põhitegevus on Ülemiste City kui Tallinna lennujaama kõrval, endise Dvigateli tehase territooriumil asuva Baltimaade suurima ärilinnaku arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 120 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 380 ettevõttes töötab täna pea 10 000 inimest. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

15.02.2018Nordea Grupp soovib Ülemiste Citys täna avatud teenuskeskusse värvata 100 uut töötajat  

Põhja-Euroopa suurima finantsgrupi Nordea Bank AB Eesti filiaal avas täna Ülemiste City ärilinnakus mahuka uue teenuskeskuse, mis pakub grupi Põhjamaade klientidele finants- ja kõnekeskuse ning rahapesu tõkestamise teenuseid.

Filiaali juhi Jelena Trummi sõnul asub praegu Nordea Eesti teenuskeskuses tööle ligi 180 töötajat ning ettevõttel on plaan värvata lähiajal uues asukohas juurde vee 100 uut töötajat.

Nordea teenuskeskus kuulub Nordea Bank AB gruppi, mis on 30 000 töötajaga Põhja-Euroopa suurim finantsinstitutsioon. Eestist toetatakse Nordea Bank AB grupi Põhjamaade äriüksusi finants- ja kõnekeskuse teenuste ning rahapesu tõkestamise alal ning teenuseid pakutakse soome, rootsi ja inglise keeles.