

Mainor Ülemiste auditeerimata tulemused näitavad rekordilisi numbreid 2022. aasta käibes ja kasumis.
Ettevõtte käive oli 16,2 miljonit eurot, mis on 24% suurem kui 2021. aastal, ja puhaskasum 30,4 miljonit eurot, mis ületab eelmise aasta oma kolm korda. Oluline roll selles oli kinnisvara väärtuse muutusel, millest enamuse andis uue büroohoone, Alma Tominga maja valmimine. Alma Tominga maja on 11-korruseline ja üle 20 000 ruutmeetri suurune büroohoone, mis on Euroopas ainulaadne. Hoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED kuldsertifikaat. Alma Tominga majas tegutsevad rahvusvahelised suurkorporatsioonid, nagu Fujitsu Estonia ja Breakwater Technology, aga ka Eesti innovatsiooni ja arengu vedajad Skeleton Technologies ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja KredEx ühendasutus.
Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks enam kui 14 000 inimesele.
Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.
„Ülemiste City jaoks on oluline tervis ja tervist toetava keskkonna loomine. Ka uue Tervisemaja arendamisel oleme lähtunud Tartu Ülikooli loodud 3x3 tervisemudelist, mis loob aluse talentide vaimse, füüsilise kui sotsiaalse tervise toetamisele linnaku, tööandja ja inimese enda tegevuste kaudu,“ lausus Ülemiste Cityt arendava Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits. „On rõõm, et saame seda fookust silmas pidades luua juba järjekorras teise linnaku Tervisemaja, et pakkuda kogukonnale veelgi laiemat valikut tervishoiuteenuseid, uusi valdkonna teadmisi ja tipptehnoloogiaid ning teenusepakkujatele uut ja innovatiivset keskkonda.“
„Tervisemaja teise etapina valmiv hoone on järjekordne näide tervikliku keskkonna loomisest linnakus – nii ehituses kui maastikuarhitektuuris oleme lähtunud eelkõige hoone funktsioonist, milleks on inimeste tervendamine, tervise hoidmine ja elukvaliteedi parandamine,“ sõnas Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimees **Ursel Velve. „**Ootused ennetavate terviseteenuste arenemisele ja keskkonnale, kus teenuseid pakutakse, on kõrged. Teenusepakkujate ja tarbijate fookus peab liikuma ravilt ennetusele. Seetõttu toome uude hoonesse kokku keskkonna ja teenusepakkujad, kes aitavad inimestel paremini oma tervist juhtida. Kõrged ootused ja kasvav vajadus teenuste järele on omakorda andnud kindlustunnet alustada ehitustegevusega samal ajal, kui paljud arendajad panevad keeruliste olude tõttu projektid pausile.“
„Meil on alati hea meel finantseerida projekte, mis edendavad Eesti elukeskkonda ja väärtustavad elanike arengut. Ülemiste Tervisemaja näitab, et meie tervishoid liigub õiges suunas ning et ka ärikinnisvara arenduses saab olla vastutustundlik,“ kommenteeris tehingut SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover.
Hoone on 7-korruselise lamekatusega monoliitbetoonist ehitisega, mille suletud netopinnaks on 9450 m2. Vormikeeles on kasutatud looduslikke orgaanilisi vorme: luustruktuur, neuronite võrgustik, puukoore ja lehtede mustrid ning vee looduslik lainetus. Kogu hoonesisene liikumine on üles ehitatud ümber hoone keskteljel paikneva kõiki korruseid läbiva klaaskatusega aatriumi. Aatriumi alale on projekteeritud ümber aatriumi kulgevad liikuma kutsuvad avarad kaarjad trepid. Sisearhitektuur on lahendatud rahulikes heledates ja pastelsetes toonides.
Hoone maastikuarhitektuuri idee lähtub eelkõige Tervisemaja funktsioonist – inimeste tervendamine, tervise hoidmine, elukvaliteedi parendamine. Samuti lähtub haljastus keskkonnasõbralikkusest – kasutatakse maksimaalselt kohalikke taimi võimalikult mitmekesise keskkonna kujundamiseks, mis meelitaks ligi ka erinevaid linde ning putukaid.
Hoone energiamärgis vastab A-klassile, mida aitab tagada hoone katusele projekteeritud päikesepaneelide park. Välisruumi kujunduses on tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikkusele ja elurikkusele. Haljastuse tarbeks kogutakse ja kasutatakse sademevett.
Hoone ehitustööd algavad jaanuaris 2023 ning plaanitud valmimisajaks on juuli 2024. Projekti maksumuseks on 20,5 miljonit eurot, millest 15,4 miljoni euro ulatuses on rahastajaks SEB ja Luminori pankade sündikaat.
Rauno Mätasel on pikaajaline rahvusvaheline kogemus arhitektuuri ja kinnisvaraarenduse valdkonnas. Varem on ta töötanud arhitektina ettevõttes Swiss Property ning juhtinud arendusprojekte Nobe Partnersis ja Endoveris. Mainor Ülemiste AS-i juhatuses on tema vastutusvaldkonnaks Ülemiste City arendus- ja ehitustegevus koostöös teiste linnakut arendavate ettevõtetega.
Mainor Ülemiste AS juhatus jätkab kolmeliikmelisena ning sinna kuuluvad lisaks Mätasele juhatuse esimees ja ettevõtte tegevjuht Ursel Velve ning kliendikogemuse juht Julius Stokas.
Mainor Ülemiste on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks enam kui 14 000 inimesele.
Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.
Lisainfo
Ursel Velve
Mainor Ülemiste AS, juhatuse esimees
ursel.velve@mainorulemiste.ee
+372 507 9781
Eesti esimese naisprofessori Alma Tominga tööst inspireerituna nime saanud rohehoone on rajatud koostöös arhitektide, teenusdisainerite, Tartu Ülikooli teadlaste, aga ka urbanistika strateegide, arboristide, sisekliima, LEED ja diginomaadide ekspertide ning toitlustuses innovatsiooni loova gRabbitiga.
“Paljud kinnisvaraarendajad tõmbasid koroonapandeemia esimese laine ajal pidurit ning eelistasid oodata ja vaadata, mida tulevik toob. Meie aga langetasime just siis julge otsuse minna ehitama täiesti uudse kontseptsiooniga hoonet. Tegemist saab olema Eesti ja ehk ka terve Euroopa ühe läbimõtestatuima ja talendikeskseima töökeskkonnaga,“ sõnas Mainor Ülemiste AS-i juhatuse esimees Ursel Velve.
Alma Tominga maja valmib 2022. aasta novembriks ning tähistab Ülemiste City suurima investeeringuga (üle 30 miljoni euro) büroohoone projekti.
“Kerkimas on maja, mille loome koostöös arhitektuuribüroo PLUSS arhitektidega algusest lõpuni seest väljapoole – meie tänaste ja tulevaste talentide vajadusi aluseks võttes. Neid ootab rohekeskkond, mille sise- ja välisruumi vahelist piiri nihutab suur rõdudega siseaatrium, neljameetrine kosk ja interaktiivne mets, kuhu tekkivas troopilises mikrokliimas on mõnus kolleegidega kohtuda. Innovatsioon ja rohelisus on samm töötajate parema tervise ja võimekuse nimel,“ selgitas Velve.
“Alma Tominga maja valmimisel loome jälle väärtust ja atraktiivsust tulevasele Suur-Ülemistele ning selle visiooni realiseerumisele, mis tulevikus ühendab endas Eesti olulisemat transpordisõlme, Baltikumi parimat kaubanduskeskust ning Põhjamaade suurimat ja sisukamat ärilinnakut. Suur-Ülemiste, mis tõenäoliselt kujuneb Tallinna üheks olulisemaks ekspordiartikliks nii läbi äri- kui tavaturismi, väärib ainult parimat. Parimat sisu ja parimat vormi – neile kriteeriumitele valmiv hoone kindlasti vastab,” sõnas Mainor Grupi nõukogu esimees Guido Pärnits.
Tallinna lennujaama vahetusse lähedusse rajatavale 11-korruselisele rohehoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED®
kuldsertifikaat, paigaldatakse päikesepaneelid ning linnakus esimene kaugkütte- ja jahutuse süsteem, millele üleminek tulevikus säästab 1500 puuga metsatuka jagu CO2 aastas.
Fujitsu ja Skeleton: loov töökeskkond on edu võti
Alma Tominga maja tulevaste rentnike hulgast leiab üleilmse haarde ja tuntusega kaubamärke eesotsas tehnoloogiahiid Fujitsu ning järgmiseks ükssarvikuks pürgiva Skeletoni. Mõlemat võlus eelkõige projekti läbimõeldus ja ambitsioonikus.
Skeleton Technologies on tõusnud Euroopa suurimaks superkondensaatorite tootjaks, andes Eestis väljatöötatud tehnoloogiaga energiat maailma tippettevõtete toodangule. Ettevõtte kasvu peegeldab ilmekalt tõsiasi, et võrreldes 2018. aastal Ülemiste Citysse kolimisega hakatakse Alma Tominga majas kasutama kümme korda suuremat kontoripinda. Valdkonna teerajajana keskendutakse nii Eestist kui mujalt parimate talentide värbamisele ja parima töökeskkonna pakkumine omab seejuures kriitilist tähtsust.
„Otsus kolida Alma Tominga majja rõhutab meie jätkuvat pühendumist töötajatele kõige tervislikuma ja loovama töökeskkonna pakkumisele. Teame, et nende heaolule mõtlemata ei saa toimuda ettevõtte murrangulisi uuendusi. Uude kontorisse kolimine, kus energianõudluse ja CO2 heitmete vähendamiseks ning loodusressursside kokkuhoiuks loodud tõhusaimad standardid, aitab kaasa meie kasvuplaanide elluviimisele,“ lausus Skeleton Technologies’i juhtkonna nõunik Nele Leht.
Fujitsu Eesti haldusjuht Merilin Mõttus tõdes, et kontorite ja töökohtade kaasajastamisega tegeldakse pidevalt, ent otsus kolida Ülemistele märgib paljude heade mõtete realiseerimist, mis lisab keskkonnasõbralikule mõtteviisile ja praktikatele hoogu.
„Fujitsu missioon on muuta maailma läbi innovatsiooni ja usalduse jätkusuutlikumaks. Töötame globaalsel tasandil tehnoloogiatega, mis loovad keskkondi, kus inimestel hea elada ja tegutseda,“ märkis Mõttus.
Ta tõi lähenemisest näiteid: “Oleme loonud nutikaid ruume, kus oma liikumist ja tegevusi saab juhtida näo- või peopesa veenide tuvastuse abil. Samuti tasub välja tuua töötaja väsimuse tuvastamise ja hoiatamise, ruumi täituvuse ja kasutuskoormuse mõõtmise, aga ka teekatte seisundi ja invasiivsete taimeliikide leviku seire lahendused.”
Enam kui 20 000 ruutmeetri suuruse hoone idee autor ja peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo PLUSS, ehitajad NOBE ja Nordecon konsortsium.
Ülemiste City linnakut arendav Mainor Ülemiste AS tegi mullu oma kõigi aegade edukaima aasta, teenides müügituluna 8,8 miljonit eurot, mida on 14% enam kui aasta varem. Ettevõtte kasum moodustas 9,3 miljonit eurot, kasvades aastaga 10%.
Mainor ASi initsiatiivil avab Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) sügisest esmakordselt tuleviku linna professuuri, mida Ülemiste City linnaku arendajad kavatsevad rahastada järgmise viie aasta jooksul ligi poole miljoni euroga.
Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste tütarettevõte sõlmis SEB Pangaga linnaku viimase kümne aasta suurima, ligi 40 miljoni euro suuruse laenulepingu.
Ülemiste linnakusse rajatava ambitsioonika koole, kodusid ja büroosid ühendava tulevikukompleksi kõrgetasemelisel arhitektuurikonkursil pääses koos Londoni tippbürooga Zaha Hadid Architects finaali Eesti büroo 3+1 Arhitektid.
Ülemiste City’s juhatab nüüd autojuhid täpselt vaba parkimiskohani süsteem, mis ühendab teeviidad, tablood, veebikeskkonna ja kõige erilisemana videokaamera pilti analüüsiva tehisintellekti. Tegu on Euroopas ja maailmas ühe kõige suurema sellise parkimissüsteemiga.
“Neid andmeid, kus kui palju vabu kohti on, näitame tabloodel autojuhile, kes juba parkla juures on, ning ka veebis neile, kes sõitu planeerivad,” rääkis Velve.
Ülemiste uus parkimissüsteem avanes just parasjagu ajaks, mil Tallinna jõudis varane talveilm. Kui lumi parkimiskohad katab, ei sega see Velve sõnul tegelikult kuidagi pildituvastust. “Ainus probleem võib tekkida autojuhtidega, kes lume tõttu ei näe teekattemärgistust ja pargivad juhuslikumalt. Aga kui me neid natuke lippudega juhendame, siis saame nad õigesti parkima ja süsteemi lumi ei sega.”
Europark kasutab tavaliste turvakaamerate pilti ja analüüsib seda tehisintellekti algoritmidega. Selle abil suudab tarkvara tuvastada parkimiskohtade täituvuse ja seda infot saab edastada järgmistele autojuhtidele.
Mainor Ülemiste avas sel nädalal pidulikult Ülemiste Citys Eesti suurima, 45 000 ruutmeetril laiuva büroohoone Öpiku maja.
Kaheksa asutuse koostöös avatava Eesti Rahvusvahelise maja eesmärgiks on ühtse teenuskeskuse loomine Eestisse asunud välismaalastele (ka tagasipöörduvatele väliseestlastele) ja teda palganud ettevõtjale, tagamaks vajaliku info ja teenuste kättesaadavuse ühest kohast, sisseelamise sujuvamaks korraldamiseks ning välismaalase kohanemiseks ühiskonda.
Tele2 paigaldas täna esimestele töötajatele naha alla kiibi, mis võimaldab ustest sisse pääseda, kappe avada ning printerit kasutada.
Ülemiste Cityt arendav Mainor Ülemiste tutvustas eile kavatsust rajada linnakusse ambitsioonikas koole, kodusid ja büroosid ühendav tulevikukompleks ning avaldas, milliseid nägemusi selle rajamiseks esitlesid Eesti arhitektuuribürood 3+1 Arhitektid, Punktiir ja Architect 11 ning Zaha Hadid Architects Inglismaalt.
Eile tutvustati värsket majandusuuringut, millest selgub, et Tallinnas jõudsalt kasvavas Ülemiste City linnakus tegutsevate ettevõtete keskmine töötajate kuupalk tõusis eelmisel aastal üle 2 000 euro, olles 70% kõrgem Eesti keskmisest.
Mainor Ülemiste AS tütarettevõte Öpiku Majad OÜ sõlmis OP Corporate Bank Plc Eesti filiaaliga 10,7 miljoni eurose krediidilepingu, millega refinantseeritakse olemasolev Nordea Panga laen ja finantseeritakse Lurichi majade ehitust.
Ülemiste City büroohoonete vahel võttis koosolekute pidamiseks koha sisse tublisti rahvusvahelist tähelepanu pälvinud pisike Eesti arhitektuuripärl ÖÖD maja.
Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsioon omistas Tallinnas Ülemiste linnakus mullu tegevust alustanud Tallinna Rahvusvahelisele Koolile IB kandidaatkooli staatuse ülemaailmselt tunnustatud algastme õppekava rakendamiseks.
Mainor Ülemiste avas Öpiku maja kõrval, aadressil Sepise 8 uue mahuka parkimismaja enam kui 400 autole. Parkimismaja avamisele esinema kutsutud räpistaarid Nublu ja Reket saabusid eksklusiivset kontserti andma helikopteriga.
Mainor Ülemiste nõukogu kinnitas, et nelja tippbüroo vahel toimunud Ülemiste City südamesse planeeritava ärihoone arhitektuurikonkursi võitis Arhitektuuribüroo Pluss töö, mis pälvis ülekaalukalt suurima toetuse ka linnaku Facebooki lehel toimunud rahvahääletusel.
Mainor Ülemiste asub tänavu Ülemiste Citysse ehitama esimesi kodusid, mille tulemusena saab moodne linnak aastaks 2020 ööpäevaringse elutegevuse.
Sügisel valmivas Eesti suurimas kontorihoones on vaid kolme kuuga broneerinud 80% kasvavatele ettevõtetele mõeldud uuenduslikest kasvukontoritest, kus puuduvad pikad siduvuslepingud ning nõupidamiste- köögi- ja vastuvõturuumid on jagatud mitme ettevõtte peale.
Ülemiste Citys avati linnaku rajaja ja suure visionääri Ülo Pärnitsa pronksi valatud silmapaistev skulptuur, mille autoriks on Elo Liiv.
Mainor Ülemiste pani Ülemiste City Facebooki lehel rahvahääletusele Eesti tipparhitektide loodud neli hoonekavandit linnaku südames asuva 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks.
Mainor Ülemiste poolt läbi viidud võlakirjade lisaemissioon märgiti maksimaalses mahus täis, millega täitus ettevõtte eesmärk kaasata kaheetapilise emissiooni käigus Ülemiste City laiendamiseks kuni 10 miljonit eurot.
Tallinnas Ülemiste City linnakus sai sarikate alla parkimismaja, millest saab ligi tuhande kohaga Eesti suurim. Vana tehasehoone müüride vahele rajatava parkimismaja esimene etapp valmib augustis.
Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste tegi mullu kõigi aegade parima tulemuse, teenides 8,6 miljonit eurot kasumit.
Põhja-Euroopa suurima finantsgrupi Nordea Bank AB Eesti filiaal avas täna Ülemiste City ärilinnakus mahuka uue teenuskeskuse, mis pakub grupi Põhjamaade klientidele finants- ja kõnekeskuse ning rahapesu tõkestamise teenuseid.