13.12.2018Eesti arhitektid lähevad maailmakuulsa Zaha Hadid büroo vastu arhitektuurikonkursi finaali  

Ülemiste linnakusse rajatava ambitsioonika koole, kodusid ja büroosid ühendava tulevikukompleksi kõrgetasemelisel arhitektuurikonkursil pääses koos Londoni tippbürooga Zaha Hadid Architects finaali Eesti büroo 3+1 Arhitektid.

Enam kui 30 000 ruutmeetril laiuv ja kolme eri kinnistut ühendav Valukoja kvartali tulevikuarendus Ülemiste Citys saab olema piirkonna esimene sedavõrd mitmetahuline kompleks, kus peaks terviklikult olema lahendatud mitmed erinäolised funktsioonid – kodud, bürood ja koolid.

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste arendusjuhi Ursel Velve sõnul oli kahe ettevõtte seas finaali pääsenud Zaha Hadid Architectsi töö parima kvartaliülese planeeringuga. “Ülemistele loodava tuleviku linna lahenduste keerukus seisneb kindlasti ka liikumise- ja liikluskorralduses ning see oli nende töös läbimõelduim,” märkis Velve. Tema sõnul jõudis Londoni büroo oma töös ka põhjaliku valgusanalüüsini, mis on meie laiuskraadil väga oluline nii keskkonnasäästlikust kui ka töötervise vaatenurgast.


Velve ütles, et eestlaste 3+1 Arhitektid paistsid silma parima hariduskompleksi terviklahendusega. “Väga hästi oli aluseks võetud loogikad hoonete kasutajate vaatest, arvestades nii õpilaste, lapsevanemate, koolirahva aga ka linnakus elavate ja töötavate inimeste soovide ja vajadustega,” selgitas Velve ja lisas, et seetõttu kõnetas töö koolipidajaid kui tellijaid enim.


Mainor Ülemiste alustab läbirääkimisi eel-eskiisprojekti edasiarendusteks mõlema bürooga, peegeldades oma valikuid ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. “Soovime nende tööde baasilt liikuda edasi kogu ala detailplaneeringutega,” kinnitas Velve, kelle sõnul on linnakul kavas avada uus hariduskompleks juba 2022/2023 õppeaastaks.

29.11.2018Ainulaadne tehisintellekt juhatab nüüd Ülemiste City’s autojuhid vaba parkimiskohani  

Ülemiste City’s juhatab nüüd autojuhid täpselt vaba parkimiskohani süsteem, mis ühendab teeviidad, tablood, veebikeskkonna ja kõige erilisemana videokaamera pilti analüüsiva tehisintellekti. Tegu on Euroopas ja maailmas ühe kõige suurema sellise parkimissüsteemiga.

Iga päev tulevad tuhanded autojuhid Ülemiste City’sse kas kogu päevaks tööle või mõnele lühemale kohtumisele. Kui seni oli nende jaoks mitmest erinevast parklast vaba koha otsimine paras loterii, siis sel nädal käivitunud tark süsteem juhendab autojuhte nii parklates kui veebis.

Tavalised süsteemid eeldavad andurite asfaldisse matmist

“Me otsisime seda lahendust tõesti kaua, käisime Barcelonas Mobile World Congressil otsimas parimat tehnoloogiat, aga see ei olnud lihtne,” rääkis Mainor Ülemiste juhatuse liige Ursel Velve. “Inimesed võivad mõelda, et mis see ära ei ole, kaubanduskeskuses ju on parkimiskohtade loendur, aga kinnises parkimismajas on seda palju lihtsam teha kui meil avatud taeva all.”

Paljud pakutud lahendustest põhinesid asfaldisse paigutatavatel anduritel, mis piirkonda ei sobinud, kuna linnak on pidevas arengus.

Nüüd avatud autode loendussüsteem ongi eriline seepärast, et ei eelda mingeid lisaandureid. “Need samad kaamerad, millega Ülemistel turvalisust tagame, on kasutuses ka parkimiskohtade loenduses,” rääkis Velve.

Nimelt loodi koos Europargiga Ülemistesse lahendus, mis parklatesse paigaldatud kaamerate videopilti analüüsides tuvastab, kas mingi parkimiskoht on täis või tühi.

“Neid andmeid, kus kui palju vabu kohti on, näitame tabloodel autojuhile, kes juba parkla juures on, ning ka veebis neile, kes sõitu planeerivad,” rääkis Velve.

Aga lumi?

Ülemiste uus parkimissüsteem avanes just parasjagu ajaks, mil Tallinna jõudis varane talveilm. Kui lumi parkimiskohad katab, ei sega see Velve sõnul tegelikult kuidagi pildituvastust. “Ainus probleem võib tekkida autojuhtidega, kes lume tõttu ei näe teekattemärgistust ja pargivad juhuslikumalt. Aga kui me neid natuke lippudega juhendame, siis saame nad õigesti parkima ja süsteemi lumi ei sega.”

Europark kasutab tavaliste turvakaamerate pilti ja analüüsib seda tehisintellekti algoritmidega. Selle abil suudab tarkvara tuvastada parkimiskohtade täituvuse ja seda infot saab edastada järgmistele autojuhtidele.

16.11.2018Mainor Ülemiste avas Eesti suurima büroohoone  

Mainor Ülemiste avas sel nädalal pidulikult Ülemiste Citys Eesti suurima, 45 000 ruutmeetril laiuva büroohoone Öpiku maja.

Ülemiste linnakut arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on kaksiktornide näol tegu Ülemiste City uusima juveeliga. “Tegime seda maja tõesti hingega, tegime sellise unistuste maja, kuhu tahtsime ka ise kolida,” selgitas Nõlvak.

Nõlvaku kinnitusel on nõudlus moodsa hoone vastu suur ning 98% majast juba rendilepingutega kaetud. „Peame ise peagi Öpiku majast ilmselt välja kolima, et klientidele ruumi teha," naljatas Nõlvak.

Värskelt avatud Öpiku maja teises tornis käib tööl juba ligi 2 000 inimest enam kui 100 ettevõttes. Teiste seas alustasid hoones tööd Cleveron, Skeleton Technologies, ABB, AGA ja Nordea Tugiteenuste keskus. Kahe bürootorni vahelises galeriis teevad peagi uksed lahti ka uuenenud e-Estonia Showroom ning Rahvusvaheline maja.

15.11.2018Ülemiste linnakus avatakse Eesti Rahvusvaheline maja  

Kaheksa asutuse koostöös avatava Eesti Rahvusvahelise maja eesmärgiks on ühtse teenuskeskuse loomine Eestisse asunud välismaalastele (ka tagasipöörduvatele väliseestlastele) ja teda palganud ettevõtjale, tagamaks vajaliku info ja teenuste kättesaadavuse ühest kohast, sisseelamise sujuvamaks korraldamiseks ning välismaalase kohanemiseks ühiskonda.

„Tippspetsialistidest on kõikjal puudus ning Eesti võistleb talentide riiki meelitamise nimel kõikide teiste Euroopa riikidega. Rahvusvahelise maja loomine aitab veelgi kinnistada arusaama Eestist kui lihtsa asjaajamisega riigist ning võib olla kaalukeeleks välistalendi otsuse tegemisel,“ ütles EASi juhatuse esimees Alo Ivask.

Mainor AS, mille arendatavas Ülemiste linnakus käib igapäevaselt tööl üle tuhande välismaalase, on rahvusvahelise maja vajadust juba pikemat aega tundnud ning oli ka selle idee üks algatajaid. „Välismaised spetsialistid ei pea siia tööle asudes enam jooksma mööda erinevaid asutusi üle linna, vaid saavad vajalikud teenused ja nõu kätte ühest kohast. See on kindlasti suur asi väga paljudele kõrge lisandväärtusega Eesti ettevõtetele, mille edu sõltub ladusast välisvärbamisest. Usume, et lihtne asjaajamine aitab muuta Eesti töö- ja elukeskkonna nii ihaldusväärseks, et aina enam tippspetsialiste soovivad Eestisse kolida,” märkis Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits. „Rahvusvahelise maja loomine on suurepärane näide riigi ja eraettevõtluse koostööst.,“ lisas Pärnits.

Klientidele avab maja uksed 27. novembril ning veidi enne seda avatakse Rahvusvahelise maja koduleheküljel workinestonia.com/internationalhouse broneerimissüsteem, mille kaudu saab uues teenuskeskuses endale nõustamise aega broneerida. „Võtame pärast 19. novembri avamispäeva veel hetkeks aja maha, et kogu majas tegutsema hakkava meeskonnaga koos kõik tarvilik üle vaadatud saaks. Nii saame olla kindlad, et oleme klientide saabumiseks hästi valmistunud,“ ütles Rahvusvahelise maja juht Annely Tank.

Eesti Rahvusvaheline maja avatakse EASi programmi Work in Estonia eestvedamisel ning koostöös Mainor ASiga. Maja on rahastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavast IKT Arenguprogrammist.

11.10.2018Tele2 alustas töötajate kiipimist  

Tele2 paigaldas täna esimestele töötajatele naha alla kiibi, mis võimaldab ustest sisse pääseda, kappe avada ning printerit kasutada.

Esimesena lasi NFC kiibi enda pöidla ja nimetissõrme vahele paigaldada Tele2 Eesti tegevjuht Chris Robbins.

“Kiibi paigaldamine on muidugi vabatahtlik, aga lubasin enne teisi töötajaid enda peal testi ära teha. Midagi karta pole, pigem läheb elu mugavamaks ja seda muret pole enam kunagi, et uksekaart maha ununeks,” naeris Robbins.

Tele2s hakkab NFC nahaalune kiip esialgu asendama vaid praegust uksekaarti, millel on kõik kaardiga võrdväärsed võimalused. Kiibi kasutusvaldkond laieneb aga pidevalt ning soovi korral saab inimene sellele tulevikus programmeerida ka teisi funktsioone, alates auto käivitamisest kuni kodu ukseluku avamiseni.

Sarnast NFC kiipi sisaldavad nii roheline bussikaart kui ka panga viipekaart.

Kiibitud inimesi on Ülemiste linnakus, kus Tele2 uus töökodu asub, juba kolmes nimekas ettevõttes ja tehnoloogia töökindlus on igati testitud. Esimesena kiibi saanud Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on ta ise kiipi juba üle aasta kandnud, samuti pool tema meeskonnast.

“See teeb tööelu tõepoolest väga palju mugavamaks, seetõttu pakume seda ka oma klientidele teenusena. Ootame pikisilmi, et tehnoloogiaettevõtted aga miks mitte ka meie linnaku värskeim liituja Tele2 arendaks tehnoloogiat edasi ja saaksime kiipidele uusi mugavusteenuseid juurde. Tehnoloogiliselt võiks ju sarnast kiipi koostöös finantsasutustega kasutada pangakaardina või koostöös riigiga suisa ID-kaardina,” lisas Nõlvak.

09.10.2018PILK PEALE: Vaata tipparhitektide nägemusi Ülemiste massiivsest tulevikukompleksist  

Ülemiste Cityt arendav Mainor Ülemiste tutvustas eile kavatsust rajada linnakusse ambitsioonikas koole, kodusid ja büroosid ühendav tulevikukompleks ning avaldas, milliseid nägemusi selle rajamiseks esitlesid Eesti arhitektuuribürood 3+1 Arhitektid, Punktiir ja Architect 11 ning Zaha Hadid Architects Inglismaalt.

Mainor Ülemiste juhatuse liikme Ursel Velve sõnul saab enam kui 30 000 ruutmeetril laiuv ja kolme eri kinnistut ühendav Valukoja kvartali tulevikuarendus Ülemiste Citys olema piirkonna esimene sedavõrd mitmetahuline kompleks, kus peaks terviklikult olema lahendatud mitmed erinäolised funktsioonid – kodud, bürood ja koolid. “Kutsusime tasutud konkursile neli arhitektuuribürood ja väljakutsuva ülesande lahendamiseks ja oma eskiiside loomiseks oli neil aega üle kolme kuu,” selgitas Velve.

Projekti ettevalmistusse kaasati disainiguru Martin Pärn, kelle eestvedamisel viidi arhitektuurikonkursi lähteülesande koostamiseks läbi ajurünnak, milles osalesid lisaks Ülemiste linnaku arendustiimile ka koolide juhid, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Eesmärk oli koondada koolide tegevustest lähtuv ruumide funktsionaalsus, aga arvestada ka linnaku keskmesse loodava multifunktsionaalse ala liikumisskeemi.

Oma tööd esitasid konkursile nimekas Londoni büroo Zaha Hadid Architects, mis ei ole siin regioonis veel ühtegi hoonet projekteerinud, ent võitis mullu Tallinna Vanasadama piirkonna ideekonkursi, ning kolm Eesti arhitektuuribürood 3+1 Arhitektid, Punktiir ja Architect 11, mis on kõik varasemalt olnud seotud haridusasutuste arhitektuursete lahendustega.

Eile esitlesid bürood oma töid Ülemiste City arendajate kogule ja haridusasutuste juhtidele, linnakusse varem hooneid projekteerinud arhitektidele ning Tallinna peaarhitektile ja linnaplaneerimisameti juhile.

Ursel Velve kinnitusel esitati konkursile neli väga silmapaistvat tööd, millel igaühel on omad selged tugevused. “Eilsete esitluste alusel valitakse esmalt välja kaks paremat, millele annavad täiendava eksperthinnangu eri valdkondade spetsialistid ning võidutöö peaks Mainor Ülemiste nõukogu kinnitama veel oktoobrikuu jooksul,” ütles Velve.

Võidutöö alusel alustatakse detailplaneeringu muutmist ning esimeses etapis koolide kompleksi projekteerimist. Visiooni kohaselt alustatakse koolidekomplekti ehitust 2021. aastal sooviga võtta õpilased uutes kooliruumides vastu 2022. aasta sügisel. Elukondlike ruumide ja töökohtade arenduse algus sõltub Ülemiste linnaku arengust ning 2020. valmivate esimeste kodude müügiedust.

04.10.2018UURING: Ülemiste City töötajad teenivad 70% üle Eesti keskmise  

Eile tutvustati värsket majandusuuringut, millest selgub, et Tallinnas jõudsalt kasvavas Ülemiste City linnakus tegutsevate ettevõtete keskmine töötajate kuupalk tõusis eelmisel aastal üle 2 000 euro, olles 70% kõrgem Eesti keskmisest.

Kui Eestis keskmiselt oli 2017. aastal keskmine brutopalk 1 221 eurot ja Tallinnas 1 383 eurot, siis värske majandusuuringu kohaselt ulatus keskmine kuupalk Ülemiste linnakus möödunud aastal 2 077 euroni. Eesti keskmine palk IT-sektoris ulatus mullu 2 613 euroni, samal ajal kui Ülemiste linnakus oli see 2940 eurot.

Mainor Ülemiste nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on Eesti esimeses targas linnas Ülemiste Citys tänaseks tegutsemas ligi 400 ettevõtet, kus käib igapäevaselt tööl juba üle 10 000 inimese ehk suurusjärguna sama palju, kui näiteks Haapsalu suuruses linnas on elanikke.

“Ülemiste City on Eesti ettevõtluse vedur ning värskest uuringust nähtus, et siinsed ettevõtted toodavad keskmisest ligi 50% suuremat lisandväärtust. Just lisandväärtuse kasvatamine on oluline komponent, see on Eesti jaoks peamine väljakutse,” märkis Vare ja põhjendas linnaku ettevõtete poolt makstavat keskmist oluliselt ületavat töötasu just sellega, et suuremat lisandväärtust loovatele töötajatele tuleb maksta ka kõrgemat palka.

Eraldi vaatles uuring IT-sektorit. Ülemiste Citys tegutseb uuringu kohaselt 1,4% Eesti IT-ettevõtetest, ent samal ajal palkavad sealsed valdkonna ettevõtted 18% kogu Eesti IT-sektori töötajatest ja tasuvad 26% kõigist valdkonna tööjõukuludest, toodavad 25% Eesti IT-sektori poolt loodavast lisandväärtusest ning moodustavad 27% kogu Eesti IT-ekspordist.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor poolt läbi viidud targa linna uuringust selgus, et Ülemiste Citys tegutsevate ettevõtete aastakäive ulatus mullu kokku 1,15 miljardi euroni, millest eksport moodustas 500 miljonit. Ettevõtted teenisid ärikasumina aastas kokku 75 miljonit ning linnakus tegutsevate ettevõtete varad moodustasid aasta lõpu seisuga kokku 1,6 miljardit eurot.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor dotsent Tauno Õunapuu märkis tulemusi kommenteerides, et Ülemiste City pikaajalistel rentnikel on Eesti keskmisest oluliselt kiiremini kasvanud nii müügitulu, eksport kui ka lisandväärtus ja puhaskasum. “Nii nagu varasematel uuritud aastatel, on tööjõukulud liikunud enam-vähem sama trendiga nagu Eestis ja Tallinnas üldiselt, kuid ettevõtete tööjõukulude absoluuttase on Ülemiste linnakus jätkuvalt oluliselt kõrgem kui mujal Eestis,” kinnitas Õunapuu.

25.09.2018Mainor Ülemiste tütarettevõte sõlmis 10,7 miljoni eurose krediidilepingu  

Mainor Ülemiste AS tütarettevõte Öpiku Majad OÜ sõlmis OP Corporate Bank Plc Eesti filiaaliga 10,7 miljoni eurose krediidilepingu, millega refinantseeritakse olemasolev Nordea Panga laen ja finantseeritakse Lurichi majade ehitust.

Lurichi kvartali 13-korruseline üürikorteritega maja ja 8-korruseline bürootorn ehitatakse aadressile Valukoja tänav 10 vanade Dvigateli paekivimüüride vahele. Hoonete kavandatav valmimisaeg on 2020. aasta esimeses pooles, mille järel saab moodne linnak ööpäevaringse elutegevuse.

Ülemiste City esimese eluhoone ja selle kõrval asuva bürootorni ehitust on kavas alustada juba sel sügisel. Lurichi maja nime kandvas 13-korruselises hoones hakkab asuma 82 üürikorterit ning 8-korruselisesse ärihoonesse rajatakse kaasaegsed kontoripinnad. Hoonetekompleksi on projekteerinud Arhitektuuribüroo Pluss.

Ehitust finantseeriv OP Corporate Bank on Soome juhtiv finantsteenuste grupp, mis pakub Eestis teenuseid suurtele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Mainor Ülemiste põhitegevus on Ülemiste City kui Tallinna lennujaama kõrval endise Dvigateli tehase territooriumil asuva Baltimaade suurima ärilinnaku arendamine. Linnaku 36 hektaril on tänaseks välja ehitatud 130 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 380 ettevõttes töötab täna üle 10 000 inimese. Aastaks 2025 elab, töötab ja õpib linnakus 20 000 inimest. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

24.08.2018Ülemistel avati Eesti põnevaim avalik nõupidamisteruum  

Ülemiste City büroohoonete vahel võttis koosolekute pidamiseks koha sisse tublisti rahvusvahelist tähelepanu pälvinud pisike Eesti arhitektuuripärl ÖÖD maja.

“Oleme moodsa Eesti arhitektuuri suured fännid ja tahtsime pakkuda linnakus tegutsevatele inimestele proovimiseks uut loovat paika koosolekute pidamiseks,” selgitas Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak, kelle sõnul on põnev moodulmaja linnakus koosolekute pidamiseks kuu aega tasuta kasutada.

ÖÖD maja on 2016. aastal loodud Eesti arhitektuuripärl, mille vastu on huvi tuntud enam kui poolesajast riigist üle maailma. Tänu peegelduvale fassaadile sulandub hoone hästi ümbritsevasse keskkonda, ent läbipaistvad seinad muudavad kõigest 18-ruutmeetrise hoone seest oluliselt avaramaks.

“Ülemiste City koostööpakkumine oli meile suur au, sest selle linnaku innovaatilisus ja energia on meid alati paelunud. ÖÖD nõupidamisteruum keset Valukoja 7 sügis-oaasi mõjub äärmiselt loomuliku ent suurejoonelisena, sobitudes nii kõrvalasuvate modernsete hiiglaste kui ka päevinäinud paekiviseintega. Ennekõike rõõmustab meid aga teadmine, et kõigil soovijail on nüüd võimalus avada ÖÖD peegelmaja uks ning saada osa selle maja olemusest,” nentis Andreas Tiik, üks ÖÖD majade loojatest. Ta lisas, et loodetavasti saavad ÖÖD majast alguse lennukad ideed ja linnaklaste inspireerivad edulood.

Ülemiste Citys Öpiku maja kõrval asuv ÖÖD maja on linnaku rahvale ja ettevõtetele suunatud ruum, mis on kohandatud hubasteks koosolekuteks kuni 12 inimesele. Maja ümbritseb rohelust hindavale linnakule omane park koos magusat saaki kandvate õunapuudega.

23.08.2018Ülemistel tegutsev rahvusvaheline kool sai IB-õppe kandidaatkooli staatuse  

Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsioon omistas Tallinnas Ülemiste linnakus mullu tegevust alustanud Tallinna Rahvusvahelisele Koolile IB kandidaatkooli staatuse ülemaailmselt tunnustatud algastme õppekava rakendamiseks.

Tallinna Rahvusvahelise Kooli direktori Olavi Otepalu sõnul on Eestis resideeruvate välismaalaste jaoks IB ehk International Baccalaureate tuntud ja usaldusväärne õppeprogramm, mis võimaldab lastel sujuvalt haridusteed jätkata liikumisel ühest riigist teise, sest kogu IB filosoofia on tugevalt keskendunud õppe rahvusvahelisusele.

“Lapsevanematele loob samuti täiendavat kindlustunnet teadmine, et kooli õppetegevuse kvaliteeti kontrollitakse ja tunnustatakse regulaarselt rahvusvahelise organisatsiooni poolt,” selgitas Otepalu ja lisas, et IB-õppe programmid lähtuvad viimaste aastakümnete pedagoogika parimatest praktikatest, rikastades kindlasti Eesti haridussüsteemi tervikuna.

Kandidaatkooli staatuses hinnatakse kooli valmisolekut ja võimekust viia ellu IB-õppe programmi. Kandidaatkooli periood kestab enamasti kaks aastat, mille vältel kool juurutab aktiivselt igapäevategevuses kõiki IB-õppe praktikaid ja standardeid. Akrediteerimise edukal läbimisel saab kool IB täisliikmeks.

Tallinna Rahvusvahelisele Koolile omistati tänavu IB kandidaatkooli staatus algastme õppekava PYP (Primary Years Programme) rakendamiseks. Põhikooli keskastme MYP (Middle Years Programme) kandidaatkooli staatust kavatseb kool taotleda järgmisel aastal ja gümnaasiumi programmi DP (Diploma Programme) kandidaatkooli staatust 2020. aastal.

Varasemalt on Tallinnas PYP akrediteeringu saanud Tallinna Inglise Kolledž ja Eesti Rahvusvaheline Kool.

Tallinna Rahvusvaheline Kool alustas Ülemiste Citys ingliskeelse õppe pakkumist eelmisel sügisel eesmärgiga aidata kaasa ka linnaku ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ja hõlbustada välisspetsialistide Eestisse tööle asumist. Tänavu on koolis avatud 1.-8. klass. Õpilased on pärit valdavalt Euroopast ja Aasiast, sealhulgas ka näiteks Lõuna-Koreast, Bangladeshist, Mehhikost, Indiast ja Türgist.

Täiendavat infot Tallinna Rahvusvahelise Kooli kohta leiab: www.ist.ee

16.08.2018Nublu ja Reket andsid uue parkimismaja avamise puhul eksklusiivse kontserdi  

Mainor Ülemiste avas Öpiku maja kõrval, aadressil Sepise 8 uue mahuka parkimismaja enam kui 400 autole. Parkimismaja avamisele esinema kutsutud räpistaarid Nublu ja Reket saabusid eksklusiivset kontserti andma helikopteriga.

Nublu ja Reketi esinemine meelitas Mainor Ülemiste poolt rajatud ja NOBE poolt ehitatud uue 14 000-ruutmeetrise parkimismaja avamisele Ülemiste linnakus üle poole tuhande inimese.

Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak ütles, et Ülemiste linnakus on niivõrd äge vaib, et siinne rahvas suudab isegi parkimismaja avamisest maksimumi võtta. “Nagu selgus on betoonist parkimismaja katus lahedateks suvisteks kontsertideks superkoht,” kiitis Nõlvak ka hoone ehitanud NOBE head tööd.

Uus parkimismaja on 14 000-ruutmeetrine, kus viiel korrusel on kohti enam kui 400 autole. Edaspidi on kavas laiendada parkimismaja veelgi, et mahutada kokku ligi tuhat autot.

16.08.2018Otsustatud: rahva lemmikprojekt saab Ülemiste City uueks südameks  

Mainor Ülemiste nõukogu kinnitas, et nelja tippbüroo vahel toimunud Ülemiste City südamesse planeeritava ärihoone arhitektuurikonkursi võitis Arhitektuuribüroo Pluss töö, mis pälvis ülekaalukalt suurima toetuse ka linnaku Facebooki lehel toimunud rahvahääletusel.

Arhitektuurikonkursil osalenud neli Eesti tippbürood esitasid kavandid Ülemiste City keskmes, Sepapaja tn 10 kinnistul asuva 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks.

Mainor Ülemiste nõukogu esimees Guido Pärnits ütles, nad otsisid linnaku südamesse eristuvat hoonet. “Esitati neli väga tugevat tööd, seega on tore, et nii arhitektide ja ekspertide nõukoda, Mainor Ülemiste nõukogu kui rahvas olid kõik lõpuks võidukavandi osas ühel meelel,” kinnitas Pärnits, kelle sõnul on ettevõtte soov hoone projekteerimisega lõpule jõuda juba 2019. aasta kevadeks, ehitusloani jõuda 2019. aasta lõpuks ning ehitust alustada 2021. aastal.

Arhitektuuribüroo Pluss võidutöö “epiCentre” vastab detailplaneeringule, mille järgi on Sepapaja 10 kinnistul ehitusõiguse maht ligi 50 000 ruutmeetrit ning sellega saaks hoonest suurim renoveeritav hoone Ülemiste Citys.

Võidutöö arhitektuurne visioon seisab mõtteliselt kolmel jalal: renoveeritud paekivi hoone, idaküljele lisatud piklik 3-korruseline klaasist innovaatiline ärihoone jalakäijate tänavaga ning kompleksi kohale tõstetud uus O-kujulise plaaniga 9-korruseline põhimaht. Kavandatava mahu keskele kujuneb privaatne katuseaed.

Materjalikasutuses domineerib kavandis vask ja hele paekivi. Võtmeelemendiks on fassaadi katvad vertikaalsed vasest ribid, mis võimendavad hoone vormi ning sobituvad tehasemaastiku atmosfääri.

Suunatud konkursil osalesid lisaks Arhitektuuribüroole Pluss ka Allianss Arhitektid, KOKO Arhitektid ja HG Arhitektuur.

10.08.2018Ülemiste City saab esimese eluhoone  

Mainor Ülemiste asub tänavu Ülemiste Citysse ehitama esimesi kodusid, mille tulemusena saab moodne linnak aastaks 2020 ööpäevaringse elutegevuse.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul oli seni tegu puhtalt ärilinnakuga, mistõttu on esimeste kodude rajamine Ülemiste Citysse märgilise tähtsusega. „Enne elupindade rajamisega alustamist tahtsime olla kindlad, et linnakus oleks olemas korralik valik kaupluseid ja teenusepakkujaid, lasteaed-koolid, restoranid-kohvikud, treenimisvõimalused ja korralik transpordiühendus. Nüüd oleme selleks valmis,“ kinnitas Nõlvak.

“Linnakusse kerkivad kodud on mõeldud esmajoones inimestele, kes on Ülemiste Citysse tööle saabunud välisriikidest aga ka spetsialistidele teistest Eesti linnadest,” selgitas Nõlvak. “Tänaseks linnakus tööl käivast 10 000 inimesest on hinnanguliselt 15 protsenti välismaalased ja kaugemalt tulijad, mistõttu on üürikorterid linnakus juba hädavajalik täiendus,” märkis Nõlvak.

Esimest eluhoonet Ülemiste Citys on kavas ehitama asuda juba sel sügisel aadressil Valukoja 10. Lurichi maja nime kandvas 13-korruselises hoones hakkab asuma 75 üürikorterit, millest enamik on ühe-, kahe-, ja kolmetoalised ning üks on 4-toaline penthouse. Esimesed elanikud peaksid plaanide kohaselt majja kolima 2020. aasta esimeses pooles.

Hetkel on juba käimas 1899. aastal rajatud Dvigateli tsehhi katuse lammutustööd. Moodne Lurichi maja kerkib hoone ajalooliste paekivimüüride vahele ning ehituse käigus säilitatakse ka sealsed nõukogude aegsed telfrid, mida maja valmimise järel hoovis ka eksponeeritakse.

Vaata lammutustöid otseülekandes aadressil veebikaamera.ee/Lurichi_maja.html

02.08.2018Mainor Ülemiste avab uut tüüpi kasvukontorid  

Sügisel valmivas Eesti suurimas kontorihoones on vaid kolme kuuga broneerinud 80% kasvavatele ettevõtetele mõeldud uuenduslikest kasvukontoritest, kus puuduvad pikad siduvuslepingud ning nõupidamiste- köögi- ja vastuvõturuumid on jagatud mitme ettevõtte peale.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul lähtub Öpiku maja uus kasvukontorite kontseptsioon ettevõtjate soovidest. “Ma ei näe tulevikus bürooturul pikki siduvuslepinguid. Ettevõtted tahavad juba täna paindlikumaid lepinguid ning mõtlevad üha rohkem efektiivsema majandamise peale,” on Nõlvak veendunud.
 
“Toote prototüübi tegime valmis pisut enam kui aasta tagasi, mil rentisime Öpiku Maja esimeses bürootornis otsepakkumise teel kiirelt lühiajalise lepinguga välja 20 kasvukontori pinda. Suure menu tõttu otsustasime sügisel avatavasse Öpiku maja teise tipptasemel bürootorni rajada samas mahus kasvukontoreid, mida sel korral juba avalikult pakume,” märkis Nõlvak.
 
Mainor Ülemiste kliendikogemuste juhi Teet Raudsepa sõnul on nõudlus selliste mugavate ühisaladega büroodele olnud väga suur ning kõigest kolme kuuga on broneeritud ligi 80 protsenti pindadest, mis tähendab, et enne avamist on vaid üksikud kasvukontorid veel vabad. “Ettevõtjad ei soovi maksta poole ajast tühjalt seisvate koosolekuruumide eest ning kulutada aega ja raha büroo või köögi sisustamise ja hooldamise peale,” märkis Raudsep. “Oodatakse maksimaalselt paindlikku ent siiski esinduslikku lahendust seal, kus tegutsevad ka teised sarnaselt tegusad ettevõtted,” ütles Raudsep.
 
Sel sügisel Ülemiste Citys Öpiku maja teises bürootornis valmivad kasvukontorid on suunatud kasvavatele 2-6 töötajaga ettevõtetele. Kahe töökohaga büroode hinnad algavad 250 eurost kuus ning kõik hinnad sisaldavad ka mööblit, traadita internetiühendust ja koristusteenust. Lisaks bürooruumile on töötajate käsutuses moodsad ühisruumid – vastuvõtuala ning köök koos puhkenurgaga, samuti viis broneeritavat ja kaasaegse tehnikaga varustatud koosolekuruumi. Teise moodsa kontoritorni valmimise järel saab Öpiku majast Eesti suurim büroohoone.

Kasvukontorite kohta saab lisainfot aadressilt opiku.ee/kasvukontor

26.06.2018Ülo Pärnitsa mälestuseks avati Ülemiste linnakus elutruu skulptuur  

Ülemiste Citys avati linnaku rajaja ja suure visionääri Ülo Pärnitsa pronksi valatud silmapaistev skulptuur, mille autoriks on Elo Liiv.

Öpiku maja esinduslike bürootornide ees aadressil Valukoja 8 asuv skulptuur kujutab pingil istuvat Ülo Pärnitsat, Ülemiste City linnaku asutajat, pikaaegset Mainori juhtfiguuri, uue ajastu hariduse teerajajat ja suurt visionääri.

Skulptuuri avamisel allkirjastati sümboolselt ka TTÜ, Mainori ja Ülemiste City arendajate vahel ka memorandum, mille tulemusel avab Tehnikaülikool uue professuuri ja hakkab Ülemiste linnaku koostöös arendama targa linna lahendusi.

13.06.2018Vaata ja hääleta: millisest projektist saab uus Ülemiste City süda  

Mainor Ülemiste pani Ülemiste City Facebooki lehel rahvahääletusele Eesti tipparhitektide loodud neli hoonekavandit linnaku südames asuva 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks.

Detailplaneeringu järgi on Sepapaja 10 kinnistul ehitusõiguse maht ligi 50 000 ruutmeetrit, millega oleks projekti näol tegu seni suurima renoveeritava hoonega Ülemiste Citys. Kuna tegemist on linnaku südames asuva hoonega, siis soovib Mainor Ülemiste tuua sinna kokku linnaku inimestele olulised teenused ja funktsioonid.

Suunatud arhitektuurikonkursil osalesid arhitektuuribürood Allianss Arhitektid, KOKO Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss ja HG Arhitektuur.

Lõpliku otsuse võidutöö osas teeb Mainor Ülemiste nõukogu. Ettevõtte soov on hoone projekteerimine lõpule viia 2019. aasta kevadeks, ehitusloani jõuda 2019. aasta lõpuks ning ehitust alustada 2021. aastal.

Kavandid ja põhjalikum info on väljas ka Ülemiste City kogukonnapäeval, mis peetakse Lõõtsa 5 pargis 13. juunil kell 11:30-14:00 ning mille käigus toimub ka World Cleanup Day prügikaardistuse avalöök ja teised keskkonnasõbralikud tegevused. Üritus on tasuta kõigile huvilistele.

06.04.201810 miljoni eest Mainor Ülemiste võlakirju märgiti täis  

Mainor Ülemiste poolt läbi viidud võlakirjade lisaemissioon märgiti maksimaalses mahus täis, millega täitus ettevõtte eesmärk kaasata kaheetapilise emissiooni käigus Ülemiste City laiendamiseks kuni 10 miljonit eurot.

Nasdaq Tallinna juhatuse esimehe Kaarel Otsa sõnul on rõõm Mainor Ülemiste rahakaasamise edu üle mitmekülgne – ühelt poolt rõõmustab üldisem trend, et Eesti ettevõtted kasutavad kapitaliturgu raha kaasamiseks järjest rohkem, teisalt et Mainor Ülemiste on oma emissioonid nii edukalt läbi viinud.

“Emissioonide tulemuslikkuse vundament on kindlasti hästi juhitud ja ambitsioonikas ettevõte, samas ka nutikas plaan kaasata raha etappide kaupa ning hajutada võimsa mastaabiga projekti finantseerimine mitme rahastusallika vahel,” märkis Otsa, kelle sõnul annab Mainor Ülemiste emiteeritud võlakirjade First North turule kauplemiseks toomine nende juba märkimisväärse suurusega investorkonnale ja teistelegi huvilistele täiendavat likviidsust ja võimaluse võlakirjadega vabalt kaubelda.  

"Sisenesime võlakirjaturule kolm aastat tagasi ning selle aja jooksul oleme nüüdseks läbi viinud neli edukat märkimist,” rõõmustas Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak. “2017. aasta sügisel kaasasime emissiooni esimeses etapis koos ülemärkimisega 2,65 miljonit eurot ning nüüd lõppenud mitteavaliku lisaemissiooni käigus maksimaalsed 7,35 miljonit eurot,” selgitas Nõlvak.

Kokku soovis ettevõte Ülemiste City ärilinnaku laiendamiseks kahes etapis kaasata kuni 10 miljonit. Võlakirjaemissioonist saadavatest vahenditest rahastatakse paaristornina valmiva Öpiku maja büroohoone ja linnaku esimese kortermaja ehitust ning refinantseeritakse novembris 2015 emiteeritud kõrgema intressiga võlakirjad.

Nõlvaku kinnitusel oli lõppenud lisaemissioon edukas kõigis kolmes Balti riigis ning selles osales kokku 108 investorit – nii fonde, kindlustusfirmasid, äriühinguid kui rohkelt eraisikuid. “Kaks kolmandikku võlakirjade märkijatest olid ettevõtte jaoks uued investorid, kolmandik vahetas varasemad võlakirjad uute vastu,” ütles Nõlvak ja kinnitas, et Mainor Ülemiste esitab nüüd Nasdaq Tallinna börsi noteerimiskomiteele taotluse täiendavalt emiteeritud võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

26.03.2018Ülemiste Citysse kerkib Eesti suurim parkimismaja  

Tallinnas Ülemiste City linnakus sai sarikate alla parkimismaja, millest saab ligi tuhande kohaga Eesti suurim. Vana tehasehoone müüride vahele rajatava parkimismaja esimene etapp valmib augustis.

Parkimismaja esimeses etapis laiendatakse ajalooline Dvigateli tehase tootmishoone 5-korruseliseks ja 14 000 ruutmeetril laiuvaks parklaks, mis pakub parkimiskohti 436 autole.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on parkimine linnakus enim tähelepanu pälviv teenus, kuna see puudutab olulist osa linnaku asukatest ja ka nende kliente. „See on meie Achilleuse kand. Parkimise lahendamine on üks 2018. aasta olulisemaid fookuseid. Uus parkimismaja, mis valmib juba suve lõpuks, annab suure leevenduse,” lubas Nõlvak.

“Samal ajal testime linnakus seni Eestis ainulaadset tarka parkimislahendust, mis aitab tuvastada ja leida mugavalt vabu kohti suurtel avatud parkimisaladel. Süsteem peab muutma siia autoga saabujate elu kordades mugavamaks,” lisas Nõlvak parkimismaja sarikapeol.

Eesti suurima kontorihoone, Öpiku maja kõrvale kerkiva parkimismaja ehitustööd on kavas lõpetada vahetult enne büroohoone II kontoritorni valmimist augustis. Uus parkimismaja valmib ajaloolisse Dvigateli mehaanikamontaažitsehhi nr 17 hoonesse. Samas vanas tootmishoones asub gurmeerestoran Juur ning esinduslik MyFitness spordiklubi.

Mainor Ülemiste poolt arendatavat parkimismaja ehitab ligi 4 miljoni euro eest Nordecon Betoon.

01.03.2018Mainor Ülemiste kasvatas aastaga kasumit 35%  

Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste tegi mullu kõigi aegade parima tulemuse, teenides 8,6 miljonit eurot kasumit.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul oli 2017. aasta ettevõtte jaoks läbi aegade edukaim, mil käive kasvas varasema aastaga võrreldes 34% ja kasum 35%. “Panustame igal aastal linnaku jätkuvasse arengusse, et luua siinse enam kui 380 ettevõtte töötajatele veelgi mugavam ja inspireerivam töökeskkond,” lisas Nõlvak, kelle kinnitusel tegi Mainor Ülemiste ka eelmisel aastal 16 miljoni euro ulatuses investeeringuid, mis viis kinnisvarainvesteeringute väärtuse 102 miljoni euroni.

Mullu sõlmis ettevõte Nordea pangaga finantseerimislepingu, millega alustati ärilinnakusse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teise bürootorni ja uue parkimismaja rajamist. Samuti alustati vana tehasehoone renoveerimist moodsaks IT-majaks. Endises Dvigateli tehase tootmishoones valmisid 2017. aastal ruumid gurmeerestorani Juur ning Eesti suurima jõusaaliga ja basseiniga MyFitness spordiklubi jaoks. Lisaks avati eelmisel sügisel linnakus ingliskeelset õpet pakkuv Tallinna Rahvusvaheline Kool ning Ettevõtluskõrgkool Mainor avas uue 80-kohalise hostel-ühiselamu.

“Ülemiste City on tänaseks võtnud ühe tubli ja tegusa Eesti väikelinna mõõdud – siin on oma haridusasutused lasteaiast kõrgkoolini, lennujaam, raudteejaam, aga ka mugav bussi- ja trammiühendus Tallinna südalinnaga,” rääkis Nõlvak, kelle sõnul on tänaseks linnakus igapäevaselt ametis isegi rohkem inimesi kui on elanikke näiteks Paides.

Mainor Ülemiste põhitegevus on Ülemiste City kui Tallinna lennujaama kõrval, endise Dvigateli tehase territooriumil asuva Baltimaade suurima ärilinnaku arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 120 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 380 ettevõttes töötab täna pea 10 000 inimest. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

15.02.2018Nordea Grupp soovib Ülemiste Citys täna avatud teenuskeskusse värvata 100 uut töötajat  

Põhja-Euroopa suurima finantsgrupi Nordea Bank AB Eesti filiaal avas täna Ülemiste City ärilinnakus mahuka uue teenuskeskuse, mis pakub grupi Põhjamaade klientidele finants- ja kõnekeskuse ning rahapesu tõkestamise teenuseid.

Filiaali juhi Jelena Trummi sõnul asub praegu Nordea Eesti teenuskeskuses tööle ligi 180 töötajat ning ettevõttel on plaan värvata lähiajal uues asukohas juurde vee 100 uut töötajat.

Nordea teenuskeskus kuulub Nordea Bank AB gruppi, mis on 30 000 töötajaga Põhja-Euroopa suurim finantsinstitutsioon. Eestist toetatakse Nordea Bank AB grupi Põhjamaade äriüksusi finants- ja kõnekeskuse teenuste ning rahapesu tõkestamise alal ning teenuseid pakutakse soome, rootsi ja inglise keeles.