10.08.2018Ülemiste City saab esimese eluhoone  

Mainor Ülemiste asub tänavu Ülemiste Citysse ehitama esimesi kodusid, mille tulemusena saab moodne linnak aastaks 2020 ööpäevaringse elutegevuse.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul oli seni tegu puhtalt ärilinnakuga, mistõttu on esimeste kodude rajamine Ülemiste Citysse märgilise tähtsusega. „Enne elupindade rajamisega alustamist tahtsime olla kindlad, et linnakus oleks olemas korralik valik kaupluseid ja teenusepakkujaid, lasteaed-koolid, restoranid-kohvikud, treenimisvõimalused ja korralik transpordiühendus. Nüüd oleme selleks valmis,“ kinnitas Nõlvak.

“Linnakusse kerkivad kodud on mõeldud esmajoones inimestele, kes on Ülemiste Citysse tööle saabunud välisriikidest aga ka spetsialistidele teistest Eesti linnadest,” selgitas Nõlvak. “Tänaseks linnakus tööl käivast 10 000 inimesest on hinnanguliselt 15 protsenti välismaalased ja kaugemalt tulijad, mistõttu on üürikorterid linnakus juba hädavajalik täiendus,” märkis Nõlvak.

Esimest eluhoonet Ülemiste Citys on kavas ehitama asuda juba sel sügisel aadressil Valukoja 10. Lurichi maja nime kandvas 13-korruselises hoones hakkab asuma 75 üürikorterit, millest enamik on ühe-, kahe-, ja kolmetoalised ning üks on 4-toaline penthouse. Esimesed elanikud peaksid plaanide kohaselt majja kolima 2020. aasta esimeses pooles.

Hetkel on juba käimas 1899. aastal rajatud Dvigateli tsehhi katuse lammutustööd. Moodne Lurichi maja kerkib hoone ajalooliste paekivimüüride vahele ning ehituse käigus säilitatakse ka sealsed nõukogude aegsed telfrid, mida maja valmimise järel hoovis ka eksponeeritakse.

Vaata lammutustöid otseülekandes aadressil veebikaamera.ee/Lurichi_maja.html

02.08.2018Mainor Ülemiste avab uut tüüpi kasvukontorid  

Sügisel valmivas Eesti suurimas kontorihoones on vaid kolme kuuga broneerinud 80% kasvavatele ettevõtetele mõeldud uuenduslikest kasvukontoritest, kus puuduvad pikad siduvuslepingud ning nõupidamiste- köögi- ja vastuvõturuumid on jagatud mitme ettevõtte peale.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul lähtub Öpiku maja uus kasvukontorite kontseptsioon ettevõtjate soovidest. “Ma ei näe tulevikus bürooturul pikki siduvuslepinguid. Ettevõtted tahavad juba täna paindlikumaid lepinguid ning mõtlevad üha rohkem efektiivsema majandamise peale,” on Nõlvak veendunud.
 
“Toote prototüübi tegime valmis pisut enam kui aasta tagasi, mil rentisime Öpiku Maja esimeses bürootornis otsepakkumise teel kiirelt lühiajalise lepinguga välja 20 kasvukontori pinda. Suure menu tõttu otsustasime sügisel avatavasse Öpiku maja teise tipptasemel bürootorni rajada samas mahus kasvukontoreid, mida sel korral juba avalikult pakume,” märkis Nõlvak.
 
Mainor Ülemiste kliendikogemuste juhi Teet Raudsepa sõnul on nõudlus selliste mugavate ühisaladega büroodele olnud väga suur ning kõigest kolme kuuga on broneeritud ligi 80 protsenti pindadest, mis tähendab, et enne avamist on vaid üksikud kasvukontorid veel vabad. “Ettevõtjad ei soovi maksta poole ajast tühjalt seisvate koosolekuruumide eest ning kulutada aega ja raha büroo või köögi sisustamise ja hooldamise peale,” märkis Raudsep. “Oodatakse maksimaalselt paindlikku ent siiski esinduslikku lahendust seal, kus tegutsevad ka teised sarnaselt tegusad ettevõtted,” ütles Raudsep.
 
Sel sügisel Ülemiste Citys Öpiku maja teises bürootornis valmivad kasvukontorid on suunatud kasvavatele 2-6 töötajaga ettevõtetele. Kahe töökohaga büroode hinnad algavad 250 eurost kuus ning kõik hinnad sisaldavad ka mööblit, traadita internetiühendust ja koristusteenust. Lisaks bürooruumile on töötajate käsutuses moodsad ühisruumid – vastuvõtuala ning köök koos puhkenurgaga, samuti viis broneeritavat ja kaasaegse tehnikaga varustatud koosolekuruumi. Teise moodsa kontoritorni valmimise järel saab Öpiku majast Eesti suurim büroohoone.

Kasvukontorite kohta saab lisainfot aadressilt opiku.ee/kasvukontor

26.06.2018Ülo Pärnitsa mälestuseks avati Ülemiste linnakus elutruu skulptuur  

Ülemiste Citys avati linnaku rajaja ja suure visionääri Ülo Pärnitsa pronksi valatud silmapaistev skulptuur, mille autoriks on Elo Liiv.

Öpiku maja esinduslike bürootornide ees aadressil Valukoja 8 asuv skulptuur kujutab pingil istuvat Ülo Pärnitsat, Ülemiste City linnaku asutajat, pikaaegset Mainori juhtfiguuri, uue ajastu hariduse teerajajat ja suurt visionääri.

Skulptuuri avamisel allkirjastati sümboolselt ka TTÜ, Mainori ja Ülemiste City arendajate vahel ka memorandum, mille tulemusel avab Tehnikaülikool uue professuuri ja hakkab Ülemiste linnaku koostöös arendama targa linna lahendusi.

13.06.2018Vaata ja hääleta: millisest projektist saab uus Ülemiste City süda  

Mainor Ülemiste pani Ülemiste City Facebooki lehel rahvahääletusele Eesti tipparhitektide loodud neli hoonekavandit linnaku südames asuva 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks.

Detailplaneeringu järgi on Sepapaja 10 kinnistul ehitusõiguse maht ligi 50 000 ruutmeetrit, millega oleks projekti näol tegu seni suurima renoveeritava hoonega Ülemiste Citys. Kuna tegemist on linnaku südames asuva hoonega, siis soovib Mainor Ülemiste tuua sinna kokku linnaku inimestele olulised teenused ja funktsioonid.

Suunatud arhitektuurikonkursil osalesid arhitektuuribürood Allianss Arhitektid, KOKO Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss ja HG Arhitektuur.

Lõpliku otsuse võidutöö osas teeb Mainor Ülemiste nõukogu. Ettevõtte soov on hoone projekteerimine lõpule viia 2019. aasta kevadeks, ehitusloani jõuda 2019. aasta lõpuks ning ehitust alustada 2021. aastal.

Kavandid ja põhjalikum info on väljas ka Ülemiste City kogukonnapäeval, mis peetakse Lõõtsa 5 pargis 13. juunil kell 11:30-14:00 ning mille käigus toimub ka World Cleanup Day prügikaardistuse avalöök ja teised keskkonnasõbralikud tegevused. Üritus on tasuta kõigile huvilistele.

06.04.201810 miljoni eest Mainor Ülemiste võlakirju märgiti täis  

Mainor Ülemiste poolt läbi viidud võlakirjade lisaemissioon märgiti maksimaalses mahus täis, millega täitus ettevõtte eesmärk kaasata kaheetapilise emissiooni käigus Ülemiste City laiendamiseks kuni 10 miljonit eurot.

Nasdaq Tallinna juhatuse esimehe Kaarel Otsa sõnul on rõõm Mainor Ülemiste rahakaasamise edu üle mitmekülgne – ühelt poolt rõõmustab üldisem trend, et Eesti ettevõtted kasutavad kapitaliturgu raha kaasamiseks järjest rohkem, teisalt et Mainor Ülemiste on oma emissioonid nii edukalt läbi viinud.

“Emissioonide tulemuslikkuse vundament on kindlasti hästi juhitud ja ambitsioonikas ettevõte, samas ka nutikas plaan kaasata raha etappide kaupa ning hajutada võimsa mastaabiga projekti finantseerimine mitme rahastusallika vahel,” märkis Otsa, kelle sõnul annab Mainor Ülemiste emiteeritud võlakirjade First North turule kauplemiseks toomine nende juba märkimisväärse suurusega investorkonnale ja teistelegi huvilistele täiendavat likviidsust ja võimaluse võlakirjadega vabalt kaubelda.  

"Sisenesime võlakirjaturule kolm aastat tagasi ning selle aja jooksul oleme nüüdseks läbi viinud neli edukat märkimist,” rõõmustas Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak. “2017. aasta sügisel kaasasime emissiooni esimeses etapis koos ülemärkimisega 2,65 miljonit eurot ning nüüd lõppenud mitteavaliku lisaemissiooni käigus maksimaalsed 7,35 miljonit eurot,” selgitas Nõlvak.

Kokku soovis ettevõte Ülemiste City ärilinnaku laiendamiseks kahes etapis kaasata kuni 10 miljonit. Võlakirjaemissioonist saadavatest vahenditest rahastatakse paaristornina valmiva Öpiku maja büroohoone ja linnaku esimese kortermaja ehitust ning refinantseeritakse novembris 2015 emiteeritud kõrgema intressiga võlakirjad.

Nõlvaku kinnitusel oli lõppenud lisaemissioon edukas kõigis kolmes Balti riigis ning selles osales kokku 108 investorit – nii fonde, kindlustusfirmasid, äriühinguid kui rohkelt eraisikuid. “Kaks kolmandikku võlakirjade märkijatest olid ettevõtte jaoks uued investorid, kolmandik vahetas varasemad võlakirjad uute vastu,” ütles Nõlvak ja kinnitas, et Mainor Ülemiste esitab nüüd Nasdaq Tallinna börsi noteerimiskomiteele taotluse täiendavalt emiteeritud võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

26.03.2018Ülemiste Citysse kerkib Eesti suurim parkimismaja  

Tallinnas Ülemiste City linnakus sai sarikate alla parkimismaja, millest saab ligi tuhande kohaga Eesti suurim. Vana tehasehoone müüride vahele rajatava parkimismaja esimene etapp valmib augustis.

Parkimismaja esimeses etapis laiendatakse ajalooline Dvigateli tehase tootmishoone 5-korruseliseks ja 14 000 ruutmeetril laiuvaks parklaks, mis pakub parkimiskohti 436 autole.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on parkimine linnakus enim tähelepanu pälviv teenus, kuna see puudutab olulist osa linnaku asukatest ja ka nende kliente. „See on meie Achilleuse kand. Parkimise lahendamine on üks 2018. aasta olulisemaid fookuseid. Uus parkimismaja, mis valmib juba suve lõpuks, annab suure leevenduse,” lubas Nõlvak.

“Samal ajal testime linnakus seni Eestis ainulaadset tarka parkimislahendust, mis aitab tuvastada ja leida mugavalt vabu kohti suurtel avatud parkimisaladel. Süsteem peab muutma siia autoga saabujate elu kordades mugavamaks,” lisas Nõlvak parkimismaja sarikapeol.

Eesti suurima kontorihoone, Öpiku maja kõrvale kerkiva parkimismaja ehitustööd on kavas lõpetada vahetult enne büroohoone II kontoritorni valmimist augustis. Uus parkimismaja valmib ajaloolisse Dvigateli mehaanikamontaažitsehhi nr 17 hoonesse. Samas vanas tootmishoones asub gurmeerestoran Juur ning esinduslik MyFitness spordiklubi.

Mainor Ülemiste poolt arendatavat parkimismaja ehitab ligi 4 miljoni euro eest Nordecon Betoon.

01.03.2018Mainor Ülemiste kasvatas aastaga kasumit 35%  

Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste tegi mullu kõigi aegade parima tulemuse, teenides 8,6 miljonit eurot kasumit.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul oli 2017. aasta ettevõtte jaoks läbi aegade edukaim, mil käive kasvas varasema aastaga võrreldes 34% ja kasum 35%. “Panustame igal aastal linnaku jätkuvasse arengusse, et luua siinse enam kui 380 ettevõtte töötajatele veelgi mugavam ja inspireerivam töökeskkond,” lisas Nõlvak, kelle kinnitusel tegi Mainor Ülemiste ka eelmisel aastal 16 miljoni euro ulatuses investeeringuid, mis viis kinnisvarainvesteeringute väärtuse 102 miljoni euroni.

Mullu sõlmis ettevõte Nordea pangaga finantseerimislepingu, millega alustati ärilinnakusse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teise bürootorni ja uue parkimismaja rajamist. Samuti alustati vana tehasehoone renoveerimist moodsaks IT-majaks. Endises Dvigateli tehase tootmishoones valmisid 2017. aastal ruumid gurmeerestorani Juur ning Eesti suurima jõusaaliga ja basseiniga MyFitness spordiklubi jaoks. Lisaks avati eelmisel sügisel linnakus ingliskeelset õpet pakkuv Tallinna Rahvusvaheline Kool ning Ettevõtluskõrgkool Mainor avas uue 80-kohalise hostel-ühiselamu.

“Ülemiste City on tänaseks võtnud ühe tubli ja tegusa Eesti väikelinna mõõdud – siin on oma haridusasutused lasteaiast kõrgkoolini, lennujaam, raudteejaam, aga ka mugav bussi- ja trammiühendus Tallinna südalinnaga,” rääkis Nõlvak, kelle sõnul on tänaseks linnakus igapäevaselt ametis isegi rohkem inimesi kui on elanikke näiteks Paides.

Mainor Ülemiste põhitegevus on Ülemiste City kui Tallinna lennujaama kõrval, endise Dvigateli tehase territooriumil asuva Baltimaade suurima ärilinnaku arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 120 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 380 ettevõttes töötab täna pea 10 000 inimest. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

15.02.2018Nordea Grupp soovib Ülemiste Citys täna avatud teenuskeskusse värvata 100 uut töötajat  

Põhja-Euroopa suurima finantsgrupi Nordea Bank AB Eesti filiaal avas täna Ülemiste City ärilinnakus mahuka uue teenuskeskuse, mis pakub grupi Põhjamaade klientidele finants- ja kõnekeskuse ning rahapesu tõkestamise teenuseid.

Filiaali juhi Jelena Trummi sõnul asub praegu Nordea Eesti teenuskeskuses tööle ligi 180 töötajat ning ettevõttel on plaan värvata lähiajal uues asukohas juurde vee 100 uut töötajat.

Nordea teenuskeskus kuulub Nordea Bank AB gruppi, mis on 30 000 töötajaga Põhja-Euroopa suurim finantsinstitutsioon. Eestist toetatakse Nordea Bank AB grupi Põhjamaade äriüksusi finants- ja kõnekeskuse teenuste ning rahapesu tõkestamise alal ning teenuseid pakutakse soome, rootsi ja inglise keeles.